Järgmine raamat on viieosaline „Tõde ja Õigus“, mis on autobiograafiline teos. Romaane: „Elu ja Armastus“, „Ma armastan sakslast“, „Põrgupõhja uus vanapagan“ Lüürika tööleht: Lüürika on üks kirjanduse põhiliike. Võrreldes teiste kirjandusliikidega, iseloomustab lüürikat luulevorm ning see, et ta on mahult lühem. Mõiste „lüürika“ tähendas algselt lüürika keelpilli lüüra saatel esitatavat luulet. Vanimas luuletused pärinevad 3000aasta tagant. Keskajal oli luule keeleks ladina keel, sest... Sisu järgi võib luulet liigitatda mõtte-, tunde- ja võitlusluuleks. Mõtteluules on esikohal aated ja filosoodilised mõtisklused, tundeluule eleegia. Võitlusluule eesmärk on ühendada rahvast võisluses vabaduse ja ideede eest. Laadilt jaguneb luule lüüriliseks, eepiliseks ja lüroeepiliseks. Eepiline ja lüüriline luule erinevad selle poolest, et lüüriline luule on mahult lühem ja sellel puudub enamasti jutustav alge
surematusse. Teadlaste uurimus: Mõned tänapäeva teadlased kahtlevad, kas Cheops üldse maetigi Suurde püramiidi. Kahtluseks annavad alust kaks asjaolu. Erinevalt tollasest tavast puuduvad hauakambris täielikult raidkirjad ja pildid. Vaarao surnukeha hoidmiseks mõeldud sarkofaagi on vaid jämedalt töödeldud. Seega on töö jäänud lõpetamata ja lisaks puudub sarkofagil kaas. Hauaröövlid : Üle 3000aasta ei puutunud inimkäsi Suure püramiidi sisemust. Seda kaitsesid hoolikalt kinni müüritud sissekäigud, aga ka usk, et vaarao hauda kaitsevad vaimud, kes tapavad iga sissetungija. Hauaröövlid saabusid palju hiljem. Esimesena tungis Cheopsi püramiidi kaliif Harun ar-Rasidi poeg kaliif al-Mammun (813-833). Ta käskis raiuda hauakambrini tunneli, lootes leida sealt, nagu teistegi valitsejate haudadest, suuri rikkusi. Ei leidnud ega midagi
annaabi.ee 
