3. Mis on magnetiline induktsioon+ valem? Kuidas määratakse 4. Ampere seadus, valem, jõu suund. 5. Kus kasutatakse Ampere jõudu+1 näide. 6. Mis on Lorenzi jõud+ suund. 7. Magnetvälja jõujooned. 8. Mis on homogeenne magentväli ja kus tekib. 9. Mis on ferromagneetik ja nim mõni. 10. Millised on ferromagneetikute omadused ja kus neid kasutatakse. 1. Magnetväli on eriline mateeria vorm mis ümbritseb liikuvaid laenguid(vooluga juhte). 2. Omadused: 1) levib kiirusega 300000km/s 2) Mõjutab jõuga vooluga juhte või liikuvaid languid. 3) On pöörisväli. 3. Magnetiline induktsioon näitab, kui suur jõud mõjub magnetväljaga risti olevale 1m pikkusele juhtmele, milles on vool 1A. F B= I l Vooluga juhtmele mõjuva jõu suund(Ampere jõud) määratakse vasaku käe reegliga( kui B vektor suunatud peopessa ja sirged sõrmed näitavad voolusuunda, siis risti olev pöial näitab mõjuva jõu suunda. 4
LEVIMISE SUUND - VALGUSKIIREGA PARALLEELNE HAJUV KOONDUV PARALLEELNE KOONDUV VALGUSVIHK VALGUSVIHK - KUI - KUMERLÄÄTSE VÕI VALGUSALLIKAS ON NÕGUSPEEGLI ABIL; VÄGA KAUGEL (PÄIKESE VALGUS); HAJUV VALGUSVIHK - KUI VALGUSALLIKAS ON VÄIKE, KA NÕGUSA LÄÄTSE ABIL; VALGUSE LEVIMISE VALGUSAASTA - KIIRUS - VAHEMAA, MILLE 299792458m/s= VALGUS LÄBIB 1 AASTA JOOKSUL LIGIKAUDU 300000km/h (PÕHJANAELA KAUGUS MAAST 430 VALGUSAASTAT;) MIS ON VARI? Kui valgus jõuab valgust mitteläbilaskva kehani, tekib selle taha piirkond, kuhu ei lange valgust vari. TÄISVARI, POOLVARI POOLVARI JA TÄISVARI KUI VALGUSALLIKAS ON KUI VALGUSALLIKAS VÄIKSEM KUI TEMA EES ON SUUREM KUI TEMA OLEV KEHA - TÄISVARI EES OLEV KEHA - POOLVARI
Laeng võrgne kahekordse elementaarlaenguga.) -elektronide voog Omadused: -osakeste kiirused pole ühesuurused, kiirguses esineb väga erinevate kiirgustega liikuvaid osakesi.kalduvad nii magnet- kui ka elektriväljas oma esialgsest teest tugevasti kõrvale. Vaögusega lähedase kiirusega. Keskmine läbitungimisvõime. neutraalselt laetud kiirguse komponent. Omadused: läbitungimisvõime palju suurem kui röntgenkiirtel. Levimiskiirus vaakumis 300000km/s. Suurim läbitungimisvõime. Suurima -ga, suure sagedusega elektromagnetlained Mis on radioaktiivsus? On mõningate ainete aatomi tuumade omadus iseenesest muunduda, millega kaasneb eriline suure läbitungimisvõimega kiirgus. -kiirguse võrrand: A-4 Z X ->2 He + Z -2Y A 4 Nihkereegel: -kiirguse tulemusena tekib uus keemiline element, mis asub Mendelejevi tabelis esialgsest 2 kohta eespool. -kiirguse võrrand: Z X ->-1 He +Z +1Y A 0 A
1. Inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele lainepikkusega 555 nm. 2. Valguslaine üldomadused: 1) on ristlaine 2) levib vaakumis 300000km/s 3)Lainepikkusest sõltub valguse värvus 4) koosneb elektri- ja magnetväljast 3. Silm on tundlik elektrivälja suhtes. 4. Valguse difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. 5. valguse difraktsioon tekib, kui pilu või takistuse mõõtmed on väiksemad või võrreldavad valguse lainepikkusega. 6. valguse difraktsiooni põhjustavad koherentsed lained. 7. Valguslained tugevdavad üksteist, kui liituvad samas faasis olevad lained. 8
Tuleb ette panna kasutavale laseritüübile kohandatud kaitseprillid. Ei tohi vaadata otse laserkiirde vastu selle levimissuunda. Ruumide ustel, kus töötavad laserid, peavad olema hoiatusmärgid. · Kus kasutatakse tänapäeval lasereid? Meditsiinis üldiselt,Silmaravis, tööstuses süsihappegaasilasereid, laserspektroskoopia teadustöös · Kui suur on valguse kiirus ja kuidas sõltub taustsüsteemist? Valguse kiirus on vaakumis ~300000km/s ja sõltub taustsüsteemi valikust niiviisi, et taustsüsteem määrab ära, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Ehk kui taustsüsteem liigub ise 300000km/s ja valgusega samas suunas, siis üksteise suhtes on need kaks objekti paigal. · Mida tähendab ajadilatsioon, pikkuste kontraktsioon Ajadilatsioon tähendab seda, et igale vaatlejale tundub, et teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. Pikkuste kontraktsioon tekib mistahes liikumise sihilise pikkuse puhul
Liigub umbes 450km/sek läbi Päikesesüsteemi. Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. Gaas kondenseerub vedelikuks aurustub gaasiks. Gaas depositsiooneerub tahkeks kehaks sublimeerub gaasiks. Vedelik tahkub tahkeks kehaks sulab vedelikuks. Veel (H2O) on väga suured latentsed soojused, aurustumissoojus/kondensatsioonisoojus on 600cal/g = 2500J/g. Sulamissoojus/tahkumissoojus on 80cal/g = 335J/g. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega (300000km/s) Kiirgusseadused Stefan-Boltzmanni seadus mida kõrgem on keha temperatuur, seda enam energiat keha kiirgab. Wien'i nihkeseadus lainepikkus, millel keha kiirgab maksimaalselt, on pöördvõrdeline tema temperatuuriga. Kirchoffi seadus Neil lainepikkustel, kus kehad neelavad kiirgust hästi, nad ka kiirgavad hästi (kehtib täpselt vaid gaaside kohta). Solaarkonstant (kõige olulisem Maa kliima seisukohalt) on päikesekiirguse võimsus
annaabi.ee 
