Seda tüüpi laadimine esineb enamikul põllumajanduslikest kõrrelistest. Nimetage pump, mis ei kasuta ainete transpordil ATP hüdrolüüsi pürofofataas H+ PPi- aas (aktiivne kui taim on stressi tingimustes ja ATP hüdrolüüsi energia saamine on pärsitud) Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside peamised erinevused *Tonoplasti omal ühe ATP hüdrolüüsil kahe H+ transport, rakumembraani omal ühe. *Tonoplasti struktuuriks 400-500 kD, rakumembraani omal 2x100 kD *pH optimum on tonoplasti omal 7,5, rakumembraanil 6,5. *Aktivaatoriteks on tonoplastil anioonid, rakumembraanil katioonid. *Tonoplasti oma transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli, rakumembraani oma aga tsütoplasmast väliskeskkonda. Kirjeldage tonoplasti H+ATPaasi funktsioneerimist. Millised ained liiguvad vakuooli selle pumba tekitatud gradiendi arvel? Miks on ainete/ioonide liikumine vakuooli taimede jaoks oluline?
b1/b2=80/100 = 0.8 > 0.75 21 Järjekordselt, kuna kõik EPN-ENV 3.1.1 tabeli K.3 nõuded on täidetud, siis tuleb kontrollida ainult tabelis K.4 näidatud purunemisviise. Antd juhul on selleks võrguvarda kandevõime kontroll. beff=(10 t0 fy0 t0 bi )/( b0 fyi ti )=(10x8x235x8x80)/(100x235x5)=64 beff =80 be,ov =(10 ti fyi ti bj )/( bi fyj tj )=(10x5x235x5x100)/(80x235x5)=62,5 N1,rd = fy,j tj (beff + be,ov +2 hj -4 tj =235x5(64+62,5+2x100-4x5)=360,1kN>254,7 Kandevõime on tagatud. 3. Teine sõlm peale toesõlme Arvutuseelduste kontroll b1/b0 = 70/120 = 0,58 > 0.25 b1/b0 = 0,58 > 01+0,01(b0/t0 )=0,22 b2/b0 = 100/120 = 0,83 > 0.25 b2/t2 = h2/t2 = 100/5 = 20 < 1.125(210000/235)0.5 = 37,4 b2/t2 = h2/t2 = 100/5 = 20 <35 b1/t1 = h1/t1 = 70/3 = 23 < 35 0.5 < h0/b0 = 220/120=1,83 < 2.0 0.5 < h1/b1 = 1 < 2.0 0.5 < h2/b2 = 1. < 2.0 b0/t0 = 120/10= 12 < 40 h0/t0 = 220/10= 22 <40 =( b1+b2 )/ b0=(70+100)/240=0,708 g/b0 =25
4. Ühtlase tempoga jooks /6-7min 1km/4-5km. 5. Lõdvestus. /1,5 km/ Treeningul läbida 7-8 km. 1 Erialase vastupidavuse treening maastikul 1. Soojendusjooks 1,5 km 2. Võimlemine 5 min. 3. 4-5 korda 80-100 m pikkusi kiirendusjookse. 4. 150-1000 m pikkused kordusjooksud tugeva tempoga. Näiteks ühel treeningul 3x200 m 32-35 sek, 5 min käigupausidega. Siis 2x100 m 3.20-3.50 min, 10 min käigupausidega. 5. Lõdvestus 1,5 km. Treeningul läbida 6-7 km. Erialase vastupidavuse treening staadionil 1. Soojendus 1,2 km. 2. Võimlemine 10 min. 3. 4-5 korda 80-100 m pikkusi kiirendusjookse. 4. 150-600 m kordusjooksud tugeva tempoga. Näiteks ühel treeningul 3x200 m 27-28 sek, 5 min käigupausidega ja 2x600 m 1.40-1.?0, 10 min käigupausidega. 5
ATP'd. Antud H+'de kontsentratsioonide erinevused tekivad mitokondriaalses või fotosünteetilises transpordi ahelas. 39. Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside peamised erinevused Rakumembraani H+-ATPaas (p ATPaas) Km (ATP jaoks): 0.5-2.0 mM pH optimum: 6.5 Inhibiitorid: H2VO4-; pCMB Aktivaatorid: katioonid Struktuur: 2x100 kD. Ühe ATP hüdrolüüsil ühe H+ transport. Tonoplasti H+-ATPaas (v ATPaas) Km (ATP jaoks): 0.1 mM pH optimum: 7.5 Inhibiitorid: bafülomütsiin A (bakeriaalne antibiootikum Streptomyces) Aktivaatorid: anioonid Struktuur: 400-500 kD. Ühe ATP hüdrolüüsil kahe H+ transport. (Rakumembraani H+-ATPaas (p- ATPaas) molekulmassiga 200 kD koosneb kahest
annaabi.ee 
