4S 1osa: 3) 4)Ca: Ca+20I 2)8)8)2),1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 Cl: Cl+17I 2)8)7, 3S 3PSideme teke: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p5 2osa: 3) 4)Mg: Mg+12I 2)8)2,1s2 2s22p63s2 3S F: F+9I 2)7), 2S 2P Sideme teke: 1s2 2s22p5 1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne,
Ar 18.9984 35.4527 79.904 126.9045 El. neg. 4.0 3.0 2.8 2.5 Ts, °C -219.6 -101.5 -7.3 113.7 Tk, °C -188.1 -34.0 59 184.3 Tkr, °C -129 144 313 546 0, g/cm3 0.00181(g) 0.00321(g) 3.12(l) 4.94(s) Elektronkonfiguratsioon F [He] 2s22p5 Cl [Ne] 3s23p5 Br [Ar] 3d104s24p5 I [Kr] 5s24d105p5
Vastavalt sellele toimub mittemetalliliste omaduste nõrgenemine. Jood võib olla ühendeis juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja fosfaadis (IPO4). Halogeenide aatomite väliselektronkihil on seitse elektroni ja elektronkihi ehitust iseloomustab järgmine struktuur: s2p5. Halogeenide keemiline altiivsus on seotud aatomiraadiusega. Et fluori aatomite väliselektronkihis on teine kiht (2s22p5), siis liidab ta kergemini kui teised halogeenid oma väliselektronkihile ühe elektroni, moodustades 8 elektronist koosneva okteti. Fluor on mitte ainult kõige altiivsem halogeen, vaid üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seepärast on aatomituuma ja väliselektronikihi vaheline mõju väiksem kui fluori puhul. Aatomiraadiuse suurenemisel FAt väheneb halogeenide keemiline aktiivsus. HAPNIK--OXYGENIUM--O. 1s22s22p4 1
annaabi.ee 
