N2 + 3H2 2NH3 vesinikuga 2P + 3H2 2PH3 2P + 5Cl2 5PCl5 HNO3 lämmastikhape HPO3 metafosforhape Vastavad happed HNO2 lämmastikushape H3PO4 ortofosforhape 4HNO3 4NO2 + O2 + 2H2O P4O10 + 2nH2O NO2 + H2O HNO3 + HNO2 4(HPO3)n NO2 + H2O HNO3 + NO (HPO3)n + nH2O nH3PO4 NO2 + O2 + H2O HNO3
кристаллы. Расплывается на Н3РО4 = Н2РО4- + Н+ Н2РО4- = НРО42- + Н+ НРО42- = РО43-+ Н+ фосфорной кислоты: 4Р + 5О2 = Р4О10; nР4О10 + 2nH2O = 4(HPO3)n при 700 °С, воздухе, смешивается с водой в Суммарное уравнение: 4(HPO3)n + 2nH2O = 2nH4P2O7 при 450 °С, любых соотношениях. Не ядовита. Н3РО4 = РО43- + 3Н+. 2nH4P2O7 + 2nH2O = 4nH3PO4 ниже 230 °С.
polüsahhariid: Tselluloosi derivaadid: Tselluloosi molekulis on iga D-glükoosi jäägi kohta kolm hüdroküülrühma. Tselluloosi reageerimisel lämmastikhappega moodustuvad lämmastikhappe estrid. Nitreerimisreaktsioon lämmastikhappega kulgeb mono-, di-, ja triasendatud tselluloosi estrite tekkega: [C6H7O2(OH)3] n + n HNO3 [CH6H7O2(OH)2ONO2] n + nH2O [C6H7O2(OH)3] n + 2n HNO3 [CH6H7O2(OH)(ONO2)2] n + 2nH2O [C6H7O2(OH)3] n + 3n HNO3 [CH6H7O2(OH)(ONO2)3] n + 3nH2O Asendatuse aste määratakse saadud nitrotselluloosis sisalduva lämmastiku protsentuaalse hulga järgi. Monoasendatud estrid sisaldavad teoreetiliselt 6,7%, diasendatud 11,1% ja triasendatud 14,4% N. Kuna tselluloosi nitreerimisreaktsioon on tasakaaluline, siis kaasneb temaga hüdrolüüsireaktsioon, mille tulemusel moodustub segu erineva asendatusastmega tselluloosi lämmastikhappeestrist
kõrgem temp, mitteelektrolüüdi lahus 2. elektrokeemiline korrosioon tavaline temp, niikus (elektrolüüdi lahuse olemasolu) a) happeline keskkond (pH u 4) () A: Fe 2e() > Fe(2+) anoodiline oksüdeerumine (+) K: 2H(+) + 2e() > H2 katoodiline redutseerumine Fe+2H>Fe(2+) +H2 b) neutraalne keskkond A: Fe 2e() > Fe(2+) K: O2 + 2H2O + 4e() > 4OH() 4Fe+3O2+2H2O > Fe2O3 x 2nH2O 6. Korrosiooni eest kaitsmine (lk 4648) Fe 2e() > Fe(2+) Mg 2e() > Mg(2+) protektor Fe(2+) + 2e() > Fe Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: emaili, värvi, lakikihi abil või korrosioonikindlamast metallikihiga (Cr, Zn, Ni, Sn) 7. Keemilised vooluallikad (lk 67) Vooluallikas keemiline energia muudetakse elektrienergiaks. Vasktsinkelement
gaasiga(nt hapnik või kloor, v.a kõik lämmastikgaasid 2) Elektrokeemiline korrosioon: toimub tavatemperatuuril ja elektrolüüdi lahuses a) Happelises keskkonnas- toimub iseenesest ja on eksotermiline A(-): Fe - 2e- -> Fe2+ - oksüdeerumine K(+): 2H+ + 2e'-> 2H-> H2 - redutseerumine Summaarne: Fe + 2H -> Fe + H2 b) Neautraalses keskkonnas, kus oksüdeerijaks on hapnik A(-): Fe - 2- -> Fe2+ K(+): O2 + 4e- + 2H2O -> 4OH- Summaarne: 4Fe + 3O2 + 2nH2O -> 2Fe2O3 x nH2O - roostekiht Korrosioonikaitse Enamik meetodeid põhineb metalli isoleerimisel korrodeeruvast keskkonnast 1) Õlitamine: nt rattakett, uksehinged 2) Värvimine ja lakkimine: nt autokere, rattakere, aiapostid 3) Metalli katmine vähemaktiivsema metalliga: nt nikli: masinaosad ja tööriistad- ja tinakiht: konservikarbid 4) Metalli katmine aktiivsema metalliga: nt tsingi: aiavõrk, vihmaveetorud, ämbrid