Loogikafunktsioonide esitusviisid: tõeväärtustabel, numbriline kümnendesitus, loogikaavaldis. 26. Kuidas koostatakse loogikafunktsioonide esitusviisid? Loogikafunktsioonide esituskujust peab selguma, kuidas funktsioon väärtustub oma muutujate kõikvõimalike väärtuskombinatsioonid korral. 27. Kuidas koostatakse loogikafunktsioonide numbriline 10ndesitus? Numbriline 10ndesitus on tõeväärtustabeli kompaktne üherealine esitus, kus 2ndvektorid on asendatud vastavate 10ndarvudega. 28. Mida esitab iga 10ndarv numbrilise 10ndesituse koosseisus? 10ndesituse koosseisus esitab 10ndarv arvule vastavat 2ndvektorit. 29. Mis on algterm? Algterm on loogikaavaldise koosseisu kuuluv muutuja või selle inversioon. 30. Mis on elementaarkonjunktsioon? Elementaarkonjunktsioon on algterm või algtermide konjunktsioon. 31. Mis on elementaardisjunktsioon? Elementaardisjunktsioon on algterm või algtermide disjunktsioon. 32
Intervalli olulisteks järkudeks on tema vektorite need 2ndjärgud, mille väärtus on kõikidel vektoritel kogu intervalli ulatuses konstantne. Intervalli kompaktseks esituseks sobib kasutada intervallli vektoresitust sümbolitest 0 1 - , kus olulised järgud on tähistatud 0 1 ja mitteolulised –. n-mõõtmeline Boole’i ruum on kõikvõimalike n-järguliste 2ndvektorite hulk { 0,1 }𝑛 võimsusega 2𝑛 : | { 0,1 }𝑛=2𝑛. Erinevate pikkustega 2ndvektorid ei saa olla võrreldavad. LOOGIKAALGEBRA Loogikaalgebra on Boole’i algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on kõigest kaheelemendiline hulk {0 1}. Loogikaalgebra ({0 1} ; - ; ∧ ; ∨) koosneb loogikaväärtuste hulgast {0 1 }, millel on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon ja binaarsed tehted konjunktsioon ja disjunktsioon. Muutuja 𝑥 või 𝑥𝑖 on loogikamuutuja kui ta saab omandada väärtusi ainult hulgast {0 1} 𝑥𝑖∈{𝑥1 𝑥2 ..𝑥𝑛}
Intervalli olulisteks järkudeks on tema vektorite need 2ndjärgud, mille väärtus on kõikidel vektoritel kogu intervalli ulatuses konstantne. Intervalli kompaktseks esituseks sobib kasutada intervallli vektoresitust sümbolitest 0 1 - , kus olulised järgud on tähistatud 0 1 ja mitteolulised –. n-mõõtmeline Boole’i ruum on kõikvõimalike n-järguliste 2ndvektorite hulk { 0, 1 }𝑛 võimsusega 2𝑛 : | { 0, 1 }𝑛 = 2𝑛 . Erinevate pikkustega 2ndvektorid ei saa olla võrreldavad. OK LOOGIKAALGEBRA Loogikaalgebra on Boole’i algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on kõigest kaheelemendiline hulk {0 1}. Loogikaalgebra ({0 1} ; - ; ∧ ; ∨) koosneb loogikaväärtuste hulgast {0 1 }, millel on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon ja binaarsed tehted konjunktsioon ja disjunktsioon. Muutuja 𝑥 või 𝑥𝑖 on loogikamuutuja kui ta saab omandada väärtusi ainult hulgast {0 1} 𝑥𝑖 ∈ {𝑥1 𝑥2 .
Järgneval real on näitena toodud 4 elementaardisjunktsiooni: x1 w x̄2 x2 w x̄4 w x̄5 w x̄1 x̄1 x3 w x̄4 w x6 — numbriline kümnendesitus Numbrilisel kujul 10ndesitus on tõeväärtustabeli kompaktne üherealine Disjunktiivne normaalkuju ( DNK ) on üksik elementaarkonjunktsioon esitus, kus 2ndvektorid on asendatud vastavate 10ndarvudega. Funktsiooni või elementaarkonjunktsioonide disjunktsioon. 10ndesitus võib olla antud kas 1-de või 0-de piirkonna järgi. Eelnev Järgneval kahel real on mõlemal üks DNK : osaliselt määratud näitefunktsioon f ( x1 x2 x3 ) omaks 1-de piirkonna järgi x1 x2 x̄3 w x̄2 w x̄2 x̄4 x1 järgnevat 10ndesitust: x2 x̄3 w x̄2 x̄4 w x1 x̄4 w x̄2 x̄4 x1 x3
annaabi.ee 
