25 %-lt 7 %-le, veeenergia osakaal langenud 21 %-lt 16 %-le. Tõusnud on aga maagaasi osakaal elektri tootmisel 12 %-lt 19 %-le ja tuumaenergia osakaal 3,5 %-lt 16,5%-le. Kütteväärtus Kivisöe kütteväärtus on 24 MJ/kg . Kui seda välja tuua kilowatt tundides siis see oleks 6.67 kWh/kg. Kivisöe elektrijaamade termodünaamilisuse efektiivsus on 30 % .See tähendab et 30 % kogu energiast õnnestub muundada elektriks . Seega kivisöel baseeruvad elektrijaamad toodavad 2kWh elektrit igalt kilogrammilt põletatud kivisöest. Näiteks , 100 wattine arvuti vajab 876 kWh (100w * 24h* 365)= 876kWh. Muundades selle energia kivisöe massiks same 438 kilogrammi kivisütt. Nii palju on vaja kivisütt selleks et üks 100 wattine arvuti saaks töödata aasta ringselt . Kuid peab ka arvestama juhtme takistusega ja ka energia muundumisega soojuseks juhtmetes ja paljudest teistest faktoritest.
Eestis on 42% metsa. Tähtsamad puuliigid eestis on : kask , kuusk, mänd ja haab Puido positiivsed omadused: • Hea materjal ehitamiseks, materjal kerge ja saab ehitada teatud määral ilma abivahenditeta(tõstukid ja kraanad jne) • Üsna tugev materjal • Väike soojusjuhtivus • Taastuv loodusvara • Head dekoratiivomadused • Puidu puhul on positiivne veel see, et tema töötlemiseks minev energia hulk ei ole väga suur -2kwh/kg Negatiivsed omadused: • Suured töötlemiskaod • Imab endasse palju vett • Tuleohtlik • Ebaühtlane struktuur Puit koosneb suurel hulgal rakkudest, peamisteks komponentideks on süsinik, vesinik ning hapnik. Puidu vananedes tekib raku seintele ligniini, mille tagajärjel puit nn vananeb ehk puitub. Puidu tüve otstarve- ehituslikuks otstarbeks kasutatakse puidu tüve. • Maltspuidulised puud on puud, millel lülipuit puudub(kask, haab, lepp)