rahvaste kultuuri arengut. Kerge sarnasus presidentaalse riigikorraga. Kuulutati välja põhiseaduse konkurss: 2. PS 1933 võeti vastu, 1934 hakkas kehtima. Muudeti mõningaid asju, polnud uus. Eesmärgiks riik välja tuua majanduskriisist. Vapside karm projekt võitis. Vapsid vabadussõdalaste poolsõjaline liit. Ülesehituselt meenutas natse. 3. PS 28.07.1937, kehtima 1938. Ametlikult ,,tagasipöördumine demokraatia juurde." Seadusandlik: 2kojaline parlament: Ülemkoda Riiginõukogu, 40 liiget, jagunemise määras ps. Tegelesid kõige tähtsamaga, tähtsad seadused jne. Alamkoda Riigivolikogu, 80 liiget, valiti iga 5 aasta järel. TS Vabariigi Valitsuse juhiks peaminister, istungeid juhtis ka president. 4. PS 28.06.1992, kehtima kohe. Võeti vastu referendumil. 1.PS 15.06.1920 2.PS 1933 3.PS 28.07.1937 4.PS 28.06.1992 Riigipea: Riigivanem Riigivanem, 5a, +40.a
auastmeid, määrab ametisse kõrgemad riigiametnikud (apoliitilised); diplomaadid, saadikud, kohtunikud. Riigikogu nimetab ametisse riigikohtuniku, peaministri, riigikogu eesistuja. Pos. - Riigis tehtavad otsused peaksid olema hästi läbikaalutud. Neg. - Valitsused on suhteliselt lühiajalised. Kõige väiksem võimude lahusus. Nt. Eesti Seadusandlik võim e. parlament demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Kahekojaline USA, UK, GER, RUS Ülem- ja alamkoda. Miks on osadel 2kojaline? 1) traditsioonid 2) 1.koda esindab riiki kui tervikut; 2. koda iga osariiki võrdselt Jag. 1) Formaalõiguslik struktuur parlamendil on oma juhtkond, spiikrid. Parlamendi liikmed on jagatud komisjonidesse. Alalised ja ajutised komisjonid. 2) Poliitiline struktuur 1. opositsioon need, kes ei ole valitsuses. 2. koalitsioon nende erakondade saadikud, kes on esindatud valitsuses Saadikud mod. fraktsioone e. saadikurühmi koosneb ühe erakonna saadikutest.
1933 Suurendas riigivanema õigusi, Vabadussõjalased esitasid, president rahvahääletus võttis vastu 1938 Riigi eesotsas on suure võimuga Rahvuskogu töötab välja, president, riigikogu on 2kojaline: rahvahääletusel võetakse vastu riigivolikogu ja riiginõukogu. 1992 28.juuni 15 peatükki, tagab eesti rahvuse, Põhiseaduse Assamblee kultuuri ja keele säilimise läbi aegade. Põhiõigused, vabadused ja kohustused · Põhiseaduse II peatükk Printsiip põhimõte, põhialus Diskrimineerimine kellegi õigusi kitsendama v kärpima.
mobilisatsiooni, sõjaolukorras allub talle osteselt kaitseväejuht, riigi visiitkaart, ol suhtlusoskus, keeled, ül: määrab peaminist kandidaadi, kinnitab seadusi.PROPAGANDA: masside mõj, Goebless natsi saksa prop.minister-õpetatud printsiip-meie ja nemad(negat) vastandamine. nt. Bushi ''Kurjuse telg'' terroristid. *kõlavad sõnad hüüdlased: demok, väärikus, vendlus, vabadus...). Eesmärk: panna uskuma, kuidagi moodi käituma v teatuid asju ostma. PARLAMENT: 1) 2kojaline parlam- SB- ülemkoda (lordide koda-veto õigus esindajate koja üle) ja alamkoda ( esinda.koda-õige poliitika); USA- Parlam= kongress (ülemkoda on senat (35 liiget), alamkoda esind.koda (100). Senat valit regionaaltasandil (igast osariigist 2 saadikut), es.koda üleriigiliselt. Senat teg välispol ja riigiametnike val-ga, esind.k finantsül. 2) 1kojaline- Est; 1938 muudeti Est parlam 1kojaliseks, enne 2 (Riigi Nõu- ja Riigi Volikogu- halb). RIIGIKOGU: 101-liikm, jag koalitsioon ja oposits
Valitsuse eesotsas Peaminister Riigivanem President Liikmed, kaua 100; iga 3 aasta tagant 50; 5 aastaks 120; 6 aastaks rahva rahva poolt poolt otsestel valmistel (pool,2kojaline) Mis tehti? Kohalikel Õigus riigi poolt Rahvalt oli ära võetud omavalitsustel oli heaks kiidetud rahvaalgatuse õigus, suur iseseisvus, seadustele, veto-seda valmisiõiguste vanust kehtestati laialdased ei avaldata ning kui tõsteti, piirati kodanikuõiguse- riigikogu ei meeldisiis kodanikuvabadusi.
annaabi.ee 
