Mn(OH) 3 kujutab endast tegelikult hüdraaditud Mn2O3 valemiga Mn2O3*nH2O (väärtusele n=3 vastab Mn(OH)3). Mn(OH) 4 tekib Mn(OH) 2 oksüdeerumisel õhus või H2O2 toimel. Mn(OH) 4 on amfoteerne. Reageerimisel kontsentreeritud HCL-ga tekib MnCl4, mis kergesti laguneb, andes MnCl2 ja Cl2. 5.3 Mangaanhapped (2) MnO2 sulatamisel leelistega õhuhapniku manulusel või oksüdeerijatega (KClO3, NaNO3) Moodustuvad mangaan(VI) happe soolad manganaadid(VI) 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + 2H2O, 3MnO2 + KClO3 + 6KOH 3K2MnO4 + KCl + 3H2O. Mangaatioon MnO2-4 on rohelise värvusega. Mangaan(VI)happe soolad (manganaadid) on aluselises keskkonnas püsivad, vees ja happelises keskkonnas nad lagunevad 3K2MnO4 + 2H2O MnO2 + 2KMnO4 + 4KOH. Manganaatide reageerimisel happega või manganaatie hüdrolüüsil tekkiv mangaan(VI)hape kohe dismuteerub 3H2MnO4 2HMnO4 + MnO2 + 4KOH,
MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: MnO2 + 4HCl MnCl2 +Cl2 + H2O, millega võib laboris saada vaba kloori. Mn2O7 ehk mangaan(VII)oksiidi saadakse punakaspruuni plahvatusohtliku õlika vedelikuna rohelisest lahusest, mis tekib konts H2SO4 toimel permanganaatidele. ülitugev oksüdeerija ka toatemperatuuril, kiirel soojendamisel laguneb plahvatusega:
H2O (niiskus), a)keemiline; b) elektrokeemiline korrosioon; hingamine: C (org. ühendites) + O2 CO2; kõdunemine, mädanemine: org. aine CO2 + H2O. peam. madaltemperatuursel rektifikatsioonil vedelast õhust: vee elektrolüüsil (vesi peab sisaldama elektrolüüdi lisandit) b) laboris, kasutatakse kaasajal peam. balloonihapnikku. Võib kasutada; hapnikkusisaldavate soolade (KClO3, KMnO4); oksiidide (HgO) termilist dissotsiatsiooni,10 KMnO4 2K2MnO4 + 2K3MnO3 + 6MnO2 + 7O2 ; Nii tööstuslikke kui laborimeetodeid O2 saamiseks on tuntud palju . Väävel: loodu s e s : väävliringe , Tuntud palju väävlitsisaldavaid mineraal e: eh e väävel ; sulfiids e d mineraalid püriit FeS 2 , galeniit PbS . Leidub lood. vulk. gaa sid e koostis e s; mer e p õ hja s, eriti Mustas mer e s: H 2 S, SO 2 : S bioel e m e nt (valkud e, vitamiinide, polüsah h ariidide jt. lood. ühendite komp o n e nt) .
mõõdukal kuumutamisel 3.20.5. Saamine a) tööstuses peam. madaltemperatuursel rektifikatsioonil vedelast õhust vee elektrolüüsil (vesi peab sisaldama elektrolüüdi lisandit) b) laboris kasutatakse kaasajal peam. ballooni-hapnikku Võib kasutada hapnikkusisaldavate soolade (KClO3, KMnO4) oksiidide (HgO) termilist dissotsiatsiooni (reaktsioonivõrrandid?) üle 240o 10 KMnO4 2K2MnO4 + 2K3MnO3 + 6MnO2 + 7O2 Nii tööstuslikke kui laborimeetodeid O2 saamiseks on tuntud palju (ajalooliselt ka kasutatud) c) eritingimustes (allveelaevad, kosmoseaparaadid) eksotermilised spontaanlevikuga reaktsioonid segudes (hapnikuküünlad), näit. NaClO3 (80%) + Fe pulber(10%) + BaO2(4%) + klaaskiud(6%) segu pressitakse silindriteks kasutamisel süüdatakse, eraldub puhas hingamiseks kõlblik O2: 240l/kg segu mõnikord kasutatakse peroksiidide (Na2O2)
annaabi.ee 
