väiksem,seetõttu hoiavad mitte-met. Elektrone *Tekib monohapnik, kõige aktiivsem.sa tugevamini kinni. *Hapnik reageerib liht-ja liit ainetega ja *Mit.metallid+ metall/vesinik = oksüdeerija. saaduseks on vastavate elementide oksiid. *Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageerivad metallidega. HALOGEENID: Näited: *VII A rühma elemendid v.a vesinik,2 ¤2Fe+3Cl2=2FeCl3 aatomilised molekulid
Seotult kuulub hapnik vee, kivimite, mineraalide ja loom- ning taimeorganisimide koostisse. 2. Saamine. Tööstuslikult toodetakse hapnikku õhust või vee elektrolüüdil, laboratoorselt saadakse teda kas: a) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 b) kaaliumkloraadi-, nitraadi-, permangnaadi või elavhõbeoksiidi lagundamisel kuumutamisega: katalüsaatoriks 2KClO3--------------------2KCl+3O2 MnO2 2KNO3=2KNO2+O2 2HgO=2Hg+O2 c) vesinikperokdiidi katalüütilisel lagunemisel: katalüsaator 2H2O2-----------------2H2O+O2 3.Omadused. Hapnik on värvuseta, lõhnata ja maitseta, õhust veidi raskem gaas, mis vees vähe lahustub. Hapnik on tugev oksüdeerija, oksüdeerides lihtained ja ühendik koostisse kuuluvaid elemente oksiidideks: 2Mg+O2=2MgO 4FeS2+11O2=2Fe2O3+8SO2 4. Kasutusalad. Hapnikku ja hapnikuga rikastatud õhku kasutatakse nii keemiliste
isotoobid) 3.20. Hapnik – element nr. 8, lad. Oxygenium kr. oxys – hapu, gennάō – sünnitan vene k. кислород Esimest korda said puhtal kujul O2 - J.Priestley, C. Scheele (1774) (sõltumatult) (C. Scheele – 1771?) 1775 tõestas Lavoisier, et hapnik on õhu, hapete jt. ainete koostisosa Scheele: “tuliõhk” sai O2 nii HgO kui nitraatide lagundamisel (sõltumatult Priestley: 2HgO → 2Hg + O2) avastamislugu populaarselt: Karik, H. Hämmastavad ained. Tln., 1991, lk. 63–68 3.20.1. Leidumine looduses Levinuim element looduses Litosfääris ca 47% O, hüdrosfääris 85,8%, vees 88,8% Atmosfääris 23,10 massi-% (20,95 ruumala-%) O2 Esineb kõigis elusorganismides; inimeses ca 65% massist osaleb hingamis- ja põlemisprotsessides enam kui 1400 mineraali komponent Looduslik O2 (O): kolme stab. isotoobi (massiarvudega 16, 17, 18) segu – neist 16O moodustab üle 99,7%
annaabi.ee 
