Generaatorgaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi. Esialgu tekib CO2, mis reageerib hõõguva sütega, moodustades CO: C+O22CO2 CO2+C2CO Generaatorgaas sisaldab: CO, N2, CO2. Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi: C+H2OCO+H2 Süsinikdioksiid-CO2 Õhus leidub ligikaudu 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+2HCLCaCl2+H2CO3 H2CO3H2O+CO2 CO2 on värvuseta ja lõhnata gaas. Ta ei põle ega toeta põlemist. Seepärast kasutatakse teda tulekustutamisel. Tulekustutid on täidetud kas vedela CO2-ga või naatriumvesinikkarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga. Kustuti töölerakendamisel satub väävelhape kontakti naatriumvesinikkarbonaadiga: 2NaHCO3+H2SO4+2H20+2CO2 Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks-,,kuivaks jääks", mida
SO3 - Na2O - N2O5 - La 2O3 - (III) P4O10 - ThO2 - (IV) BeO - FeO - (II) Al2O3 - Fe 2O3 - (III) SnO - (II) MnO2 - (IV) SnO2 - (IV) ZnO - (II) Be(OH)2- Al(OH)3- AlO(OH)- TiO(OH)2- Fe(OH)2- (II) FeO(OH)- SnO2 . nH2O- (IV) Au2O3 . nH2O- (I) Au2O3 . nH2O- (III) OF2 K2O2 HgCl2 (II) Na2S Hg2Cl2 Mg3N2 SBr2O - NH4Br N2O Pb(N3)2 (II) NO2 CaC2 Mg (OH) 2+CO2 MgCO3+ H2O Fe+CuSO4 Fe SO4 + Cu H2SO4+Mg(OH) 2 MgSO4+2 H2O Ca(OH)2+2HClCaCl2+2 H2O Ba(OH)2+H2SO4 Ba SO4+ 2H2O SO3+H2O H2SO4 SO3+ H2O = H2SO4 CaO + H2O = Ca (OH) 2 CaO + CO3 = CaSO4 Ca+SCaS CaO+SO3CaSO4 Ca (OH) 2+H2SO4CaSO4+2H2O CaO+H2SO4CaSO4+H2O Ca (OH) 2+SO3CaSO4+H2O Ca+H2SO4CaSO4+H2 Ca(HSO4)2 + Ca(OH) = CaSO4 + 2H2O Ca2SO4(OH)2 + H2SO4 = Ca2SO4 + 2H2O N2O5 + 2NaOH = 2NaNO3 + H2O 3CaO + 2H3PO4 = Ca3(PO4)2 + 3H2O La 2O3 + 3SO3 = La 2(SO4)3 2Al(OH)3 + 3SO3 = Al2(SO4)3 + 3H2O Al2O3 + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2O 2Al(OH)3 + Na2O = 2NaAlO 2 + 3H2O
suur erinevus seletub nende erineva kristallstruktuuriga. Grafiidi kristallis paiknevad kõik süsiniku aatomid korrapärase tasapinnalise kuusnurga tippudes. Kuusnurgad paiknevad kihtides, seejuures kihtidevaheline kaugus on suurem kui kuusnurgas süsiniku aatomite vahel. Süsinikdioksiid-CO2 Õhus leidub ligikaudu 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+2HCLCaCl2+H2CO3 H2CO3H2O+CO2 Süsinikdioksiid-CO Süsinikdioksiid tekib orgaaniliste ainete ja kütuse mittetäielikult põlemisel. Rahvapäraselt tuntakse teda vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Süsinikringe Süsinikku on looduses lihtaine(peamiselt grafiit, tühisel määral teemante), ohtralt kaevandavate sütena (kivisüsi, antratsiit), õhus CO2-na, maapõues
Leidumine looduses: SiO2 puhta mineraalina kivimite koostises (graniit); nn boksiidid Al2O3*nH2O; CO2 atm-s 0.03%. Samine: 1)hapnikku sisald ühendite kuumut CaSO3=CaO+ C+O2; 2)sulfiidide kuumut. õhus ZnS+3/2O2ZnO+SO3; 3)oksiidide reag reduts.ga Fe2O3+C 2FeO+CO; 4)hüdroksiidid kuumut. 2Al2O3Al2O3 +3/nH2O; 5)elementide reag O2-ga 2Fe+O22FeO; Keemil omadused: 1)üks osa reag veega, mood aluse või happe 2)reag omavahel SO2+NO2SO3+NO 3)Reag hapete ja alustega CaO+2HClCaCl2+H2O 4)reag reduts.ga. 58. Lämmastikhape, iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused HNO3. Kaubanduslik lämmastikhape on tavaliselt 65%-line =1,40g/cm3, (nim suitsevaks lämmastikhappeks). Värvus pruun, sest happes lahusunud NO2 hape ei lendu 2HNO32NO2+½O2+H2O. Kuumutamisel hape laguneb sama reaktsiooni järgi. Redoksreaktsioonis on alati lämmastiku aatomid oksiidid NO3-+1e+2H+ =NO2+H2O ja NO3+3e 4H+=NO+2H2O Kuningvesi Au+3HCl+HNO3.
annaabi.ee 
