koensüüm A-ks, millega kaasneb GDP fosforüülimine GTP-ks. Suktsinaadi dehüdrogenaas oksüdeerib suktsinaadi fumaraadiks. Selles reaktsioonis võtab vesinikepaari endale FAD. Fumaraat hüdratiseeritakse(!) fumaraasi toimel malaadiks, mis malaadi dehüdrogenaasi toimel oksüdeeritakse oksaalatsetaadiks. Seega on oksaalatsetaat nii tsitraaditsükli lähteühend kui lõpp-produkt. Elektronide ülekanne hapnikule hingamisahelas Kogu selle eelneva jama energeetiline väärtus on 2GTP molekuli iga glükoosi molekuli kohta, mida on vähe. Peamine energiat tootev protsess on aga oksüdatiivne fosforüülimine, mis toimub hingamisahelas elektronide ülekande vaba energia arvel. Oksüdatiivne fosforüülimine tähendab seda, et midagi tuleb oksüdeerida ja midagi fosforüülida. Oksüdeerimine tähendab seda, et vaheproduktidelt eemaldatakse vesiniku aatomid ja kantakse need üle hapnikule. See on järk- järguline protsess, milles esinevad järgmised staadiumid:
bisfosfataasi geeni fbp suhtes, ei ole võimelised kasvama glükoneogeneetilistel substraatidel malaat, suktsinaat, glütserool või atsetaat. EMP rajas katalüüsib glükoosist glükoos 6-fosfaadi moodustumise heksokinaas. Ka see reaktsioon ei ole sama ensüümi poolt pööratav. Glükoneogeneesis defosforüleerib glükoos 6-fosfaadi glükoos 6-fosfataas: G-6-P + H2O glükoos + Pi Glükoneogenees on energeetiliselt kulukas: 2püruvaat + 4ATP + 2GTP + 2NADH + 2H+ + 4 H2O glükoos + 2NAD+ + 4ADP + 2GDP + 6 Pi Glükoneogeneesis on krutsiaalse tähtsusega PEP-i karboksükinaasi geeni pckA regulatsioon. Selle geeni transkriptsioon allub kataboliitsele repressioonile. Glükoneogenees on inhibeeritud, kui bakterite kasvukeskkonnas on glükoosi. PEP-i karboksükinaasi maksimaalne tase on rakkudes detekteeritav ka üleminekul eksponentsiaalsest kasvufaasist statsionaarsesse kasvufaasi. Lisaks on vajalik cAMP juuresolek.