, ) := f (x , y ) + F (x , y ) statsionaarsed punktid. Taylori valemi: f(x + x,y + y) = f(x,y) + fx(x,y) x + fy(x,y) y + R1(x,y). Kuna P(x,y) on statsionaarne punkt, siis saame 2f = 3.Arvutame funktsiooni z = f(x,y) väärtused f(x,y) statsionaarsetes punktides, mis jäävad piirkonda ning rajajoontel saadud 2R1(x,y) = fxx(Q)( x)2 + 2fxy(Q) xy + fyy(Q)( y)2, kus Q(x + x,y + y), 0<<1. Lagrange' funktsiooni(de) statsionaarsetes punktides, mitmest osast koosneva rajajoone korral ka vastavate osade otspunktides. Kui funktsiooni z=f(x,y) osatuletised fxx , fxy ja fyy on pidevad selle funktsiooni statsionaarses punktis S(a,b), siis
funktsioon y1 on on lineaarse homogeense diferentsiaalvõrrandi ∆x)2+2fxy(Q) ∆x∆y+fyy(Q)( ∆y)2, kus Q(x+𝜃∆x,y+ 𝜃∆y), 0< 𝜃 < 1. Uurime avaldise ∝(Q):=fxx(Q)( ∆x)2+2fxy(Q) piirkonda, läbitakse kokkuvõttes kahes suunas, siis ∮Γ 𝑋𝑑𝑥 = ∑𝑚 y ( n ) p1 x y ( n1) pn1 x y pn x y 0
annaabi.ee 
