Kasutab ka orgaanilisi aineid, oksüdeerides neid S-seoseliselt. Genoom sekveneeritud. · Enamik Sulfolobales esindajaid on võimelised oksüdeerima S aeroobselt väävelhappeks: · S8 + 12 O2 + 8 H2O H2SO4 · Kuna osa tüvesid oksüdeerib ka sulfiidset S, siis osalevad nad metallide leostamises sulfiidsetest maakidest. · Püriitsete mineraalide leostamine: · FeS2 + 7 O2 + 2 H2O 2FeSO4 + 2 H2SO4 · Mitmeid tüvesid on plaanitud ka kasutada S eemaldamiseks söest ja naftast. Acidianus · Valgulise kestaga kokk. Kirjeldati 1984. a. kui Sulfolobusele lähedane organism, mis oli võimeline S nii redutseerima, kui ka oksüdeerima. · Nimi Acidianus tulenes Rooma jumala Ianus'e nimest. Sel jumalal oli 2 nägu, mis vaatasid erinevates suundades. See, mida Acidianus S-ga teeb, sõltub hapniku olemasolust ja elektronidoonoritest.
õlgkollane kuni kollakaspruun ja kirju, kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Looduses kõige levinum sulfiid, tekib väga mitmesugustes geol. protsessides. Kaasmineraaline esineb püriiti peaaegu kõigis sulfiidide hüdrotermaalsetes leiukohtades. Sageli leidub püriiti ka settekivimites – lubjakivides, kivisöes jne. Maapinna tingmustes ei ole püsiv. Püriidis olev väävel hapendub õhuhapniku mõjul sulfaadiks: 2FeS2 + 7O2 + 2H2O → 2FeSO4 + 2H2SO4 Hapendumisel tekkinud ferrosulfaat hapendub aga edasi ferriühendeiks, eriti just maapinna termodünaamilistes tingimustes püsovateks raua hüdroksüüdideks. Püriitsed maagid on väävelhappetööstuse tooraineks. IV rühmkond. Halogeniidid. Haloidsete ühendite rühmkonda kuuluvad peamiselt HF ja HCl soolad Mendelejevi tabeli I ja II rühma elementidega. Mineraalid on läbipaistvad, värvusetud, väikese erikaaluga, nõrga klaasiläikega ja
annaabi.ee 
