). Seejärel leitakse Braggi valemi järgi võreparameeterite/konstantide väärtused, millega saab määrata aines esinevaid ühendeid, kõrvutades mõõtetulemusi juba andmebaaside olevate andmetega. Võreparameetrite muutus sõltuvalt temperatuurist ja/või rõhust annab fundamentaalset termodünaamilist informatsiooni uuritava ühendi kohta. 70. Mida nimetatakse kristallvõre konstandiks(võreparameetriks)? Võreparameeter on Braggi valemiga n= 2dsin leitav väärtus, millega saab määrata aines esinevaid ühendeid, kõrvutades mõõtetulemusi juba andmebaaside olevate andmetega. 71. Millise valemiga kirjeldatakse röntgenkiirte difraktsiooni? Teravmikroskoopia 72. Kas objekti paksus on oluline STM meetodiga aine uurimisel? Jah, SEM nõuab objektilt suurt massikontrasti ja lahutusvõimest ei piisa pinna üksikute aatomite eristamiseks 73. Kui suur on AFM teraviku ots?
Tähistatud lähtepunktilt A mõõdetakse projektsuunas etteantud projektjoone pikkus (100 m) ja saadakse abipunkt B', mis märgistatakse vaiaga. Joon mõõdetakse kontrolliks teistkordselt, määratakse keskmine (dkesk= d1 +d2) ja ühtlasi määratakse kaldenurk u. Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus,temperatuurist ja lindi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + du + dl. Leitakse punkti B asukoht, milleks du = 2dsin(u/2) mõõdetakse abipunktist B' arvutatud parand d. 77. Projektkkõrguse märkimine Ehituse märkimisel tuleb kinni pidada projektis antud absoluutkõrgustest. Näiteks antakse ehitatava elamu esimese korruse põranda absoluutkõrgus (mida võib tinglikult võtta kohalikuks 0 nivooks). Siiski võib kõik ülejäänud kõrgused anda lähtuvalt esimese korruse põranda kõrgusest. Kõrguslikuks märkimiseks lüüakse maasse vaiad, nende tipu
Selle rõhu mõjul võib takistus puruneda ja kui kasvamine toimub materjali sees, siis materjal hävib. Kui pooorsetes materjalides (punane tellis, betoon, poorsed paekivid) on soolad ja on tingimused monokristallide kasvamiseks, siis need materjalid hakkavad murenema. Võre parameetrid sidemete pikkused a, b ja c ja nende vahelised nurgad , , . Tasapindade vaheline kaugus "d" aluseks kristallainete identifitseerimiseks; Bragg-Wolfe'i võrrand: n=2dsin ( on nurk, mille all kiired langevad; on röntgenkiirte lainep; d on aatomitasap vah kaugus). Võre klassifitseerimine sõlmpunktides olevate osakeste ja paiknemise geomeetria järgi kuubiline, tetragonaalne, rombiline, heksagonaalne, monokliinne, trikliinne, trigonaalne. Sõlmpunktides olevate osakeste liigi järgi võre klassifits *aatom (teemant) võre sõlmpunktides neutr aatomid, mis on
annaabi.ee 
