See aga tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Nimisõnafraasi kasutamine viitabki lapse kasvavatele teadmistele asjade ja inimeste kohta. Lapsed õpivad nimisõnu iga päev juurde küsides täiskasvanult asjade nimetusi või lihtsalt ise nimetades asju. Samuti nimetavad (kuigi harvem) eseme asukohta, omadust, hulka. Tegusõnu on lastel raskem omandada. Selle etapi jooksul omandavad nad peamised verbid, nt istuma, sööma, tegema. Mõni 24 27kuune laps räägib juba kolme ja neljasõnaliste lausetega. Lapsed hakkavad kasutama sõnavorme. Paljud laused ei ole veel grammatiliselt veatud, kuid on selge, et laps kasutab lauses süntaksi reegleid. Vead, mida laps kõnes teeb, on nö loogilised vead. Lapsed rakendavad grammatika põhireegleid vales kohas ( nt mängin mängida jooda, loeda. Esinevad ka paralleelsed vormid, mida segistatakse: jooda, juua). Samuti kasutatakse sageli idiosünkraatilisi sõnu
lihtsalt ise nimetades asju. Samuti nimetavad (kuigi harvem) eseme asukohta, omadust, hulka. Tegusõnu on lastel raskem omandada. Selle etapi jooksul omandavad nad peamised verbid, nt istuma, sööma, tegema. Kahe aasta vanusena võivad lapsed kasutada umbes 50 600 erinevat sõna. Mõistavad lapsed palju rohkem sõnu, kui nad ise aktiivselt kasutavad . 2 ja poole aastase lapse kõne arengus on suur roll grammatika arengul. Mõni 24 27kuune laps räägib juba kolme ja neljasõnaliste 6 lausetega. Lapsed hakkavad kasutama sõnavorme. Paljud laused ei ole veel grammatiliselt veatud, kuid on selge, et laps kasutab lauses süntaksi reegleid. Vead, mida laps kõnes teeb, on nö loogilised vead. Lapsed rakendavad grammatika põhireegleid vales kohas (nt nt mängin mängida jooda, loeda. Esinevad ka paralleelsed vormid, mida segistatakse: jooda, juua).
annaabi.ee 
