Sn e. Tina TinekeKätlin Vöö Iseloomustus Hõbevalge Pehme Hästi taotav venitatav madala sulamistemperatuurig a metall. Füüsikalised omadused on 50. , tina tuumalaeng on 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Molaarmass 118,9 g/mol elektronegatiivsus on 1,7 sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C tihedus on 7,29 g/cm3 Tina sulamid Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või vismuti või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tinaplii
järgnes kiviajale pronksiaeg, millal pronks oli töö ja majapidamisriistade, relvade ja ehete pealmine materjal. Kui vaatame mendeleejevi tabelisse siis leiame tina 50 kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Aatommassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 , seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tinaplaadi või tinakristallide vastastikkuse nihkumise tõttu. Tina on polümorfne. Harilik valge tina ß-Sn on tetragonaalse kristallvõrega ja püsiv temperatuuril üle 13,20C. Sellest madalama temperatuuril esineb hallitina a-Sn, mille on
kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Sümbol on Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 232 0C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm 3 , seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Keemiline element tina , omab kahte allotroopset modifikatsiooni. Temperatuuridel üle 13.2°C on stabiilne tetragonaalse kristallstruktuuriga -tina (-Sn) tina enamtuntud ja kasutatud vorm. Temperatuuridel alla 13.2°C läheb -tina üle kuubilise struktuuriga -tinaks. 2
Õhus ja vees on tina vastupidav. Tina on hõbevalge värvusega pehme metall, hästi taotav. Tina ei ole mürgine. Tinal on mitu polümorfset teisendit , mis erinevad kristallstruktuuri poolest. Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C. madalamal temp. esineb halltina e. -Sn. .Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Tinal on mitu polümorfset teisendit, mis erinevad kristallstruktuuri poolest. Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C. madalamal temp. esineb halltina e. -Sn. 3 Kui kaua tunneb inimkond tina. Tina on esimesi inimesele tuntuks saanud metalle. Avastajat ning kasutusele v]tjat ei teata
annaabi.ee 
