Muistne Egiptus lk 1728 Umbes 5000 a. eKr tekkisid esimesed asulad Niiluse res ning j rkj rgult kujunesid v lja kaks riiki: AlamEgiptus ja lemEgiptus, mis liideti umbes aastal 3000 eKr vaarao Menese poolt ühtseks riigiks pealinnaga Memphis. Umbes samal ajal tekkis ka egiptuse hieroglüüfkiri ning algas vase kasutamine. Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb: l Vana riik (26502100 a. Ekr) l Egiptuse sisemise ühtsuse ja vaaraode vimu krgaeg. Loodi suured püramiidid. Kujunesid v lja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused. l l Keskmine riik (19501650 a. Ekr) l T htsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. H vis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagaj rjel. l l Uus riik (15501075 a. Ekr)
Dualistlik religionrõhutati 2vasttandikku, pärast surma saavad tema kummardajad paradiisi, austati kui peajumalat, mõjutas ka islaismi ja ristiusu kujunemist 3500ekr 3300 2900 1500 Piktograafiline Ideograafiline Silp Tähestikuline Märkeset Märkmõistet Tähistab silpi häälikut Varadünastiline aeg 30002650 ekr ÜlemE valitseja Menes ühendas AlamE ühtseks riigiks hieroglüüfid vase kasutamine Dsoseri astmikpüramiid Vana riik 26502100 ekr Sisemise ühtuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg kujunenud tsvilisatsiooni põhitunnused Giza püramiidid ja sfinks Keskmine riik 19501650 Riigi taasühinemine(lähtudes Teebast) asevalitsejate tähtsuse kasv vallutati Nuubia Uus riik 15501075ekr Välise võimuse hiilgeaeg(Thutmosis III vallutas süüria ja Palestiina) Luxori templid(Tutanhamoni hauakamber) Sõjad hetiitidega Hilis Egiptus 1075525 ekr Egiptus jagatud kaheks: Alam ja Ülem.