spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. Hiirel on üldiselt kolm põhifunktsiooni: 1. Osutamine Kui liigutada hiirt alusmatil, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et sellega saab osutada mistahes kohale ekraanil. Selleks, et ulatada hiirega igasse ekraani nurka on vaja 25x20 cm suurust tööpinda. Ekraanil oleva hiirekursori kuju sõltub programmist: graafika programmides on see nool, tekstitöötlusel püstkriips. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil ei nihku. 2. Klõpsutamine Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat lahtilaskmist. Klõpsutamisega saab valida ja aktiveerida hiirekursori all paiknevaid pilte. Topeltklõpsu abil saab nt. Programmi ikoonil aktiveerida vastavat programmi.
(Geniuse EasyScroll). 5. HIIRE FUNKTSIOONID Üldiselt võib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni: Osutamine (pointing) Klõpsutamine (click) Lohistamine e. vedamine (dragging e. drag and drop) 5.1. Osutamine Kui liigutada hiirt tasapinnal, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et selleg saab osutada mistahes kohale ekraanil. Et küündida ekraani kõikidesse nurkadesse, piisab hiirele tööpinnast 25x20 cm. Ekraanil oleva osuti (hiirekursori) kuju sõltub programmist: graafika programmides on see nool, tekstittöötlusel- rõht- või püstkriips või vilkuv ruuduke. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil muidugi ei nihku. 5.2. Klõpsutamine Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat lahtilaskmist (seejuures kostab klõpsatus). Klõpsutamisega saab esile tõsta
(operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti). Üldiselt võib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni: · Osutamine (pointing) Kui liigutada hiirt tasapinnal, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et selleg saab osutada mistahes kohale ekraanil. Et küündida ekraani kõikidesse nurkadesse, piisab hiirele tööpinnast 25x20 cm. Ekraanil oleva osuti (hiirekursori) kuju sõltub programmist: graafika programmides on see nool, tekstitöötlusel- rõht- või püstkriips või vilkuv ruuduke. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil muidugi ei nihku. · Klõpsutamine (click) Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat lahtilaskmist (seejuures kostab klõpsatus). Klõpsutamisega saab esile tõsta (valida) ja aktiveerida
annaabi.ee 
