graafikastandardiga. Inimsilm eristab tegelikult tunduvalt vähem värvitoone. Iga piksel ekraanil suudab esitata teatud arvu erinevaid värve. Värvide arvu, mida ekraanil näidatakse nimetatakse värvussügavuseks (color depth) ning seda mõõdetakse bittides. Nt. kui iga piksli 3-e erinevat värvi esitada 256 erineva intensiivsusega värvitoonina, (iga värv nõuab 8 bitti) siis saame lõplikult esitatavate värvide arvuks 3 x 8 bit =24 bit ehk 256x256x256=16,7 milj. värvust. 4 bit 16 värvi 8 bit 256 värvi 15 bit 32 768 värvi 16 bit või 65K (HiColor) 65,536 värvi 24 bit (True Color) 16 777 216 värvi 32 bit (True Color) 4 miljardit värvi
RGB värviruumi kasutavad tavaliselt elektroonikavahendid nagu monitorid, skännerid, televiisorid jne. Ehk seadmed, mis kiirgavad valgust. RGB värviruum on palju avaram kuid teised - näidates väga hästi punast, rohelist ja sinist tooni. Kui nüüd kõik värvid põhja keerata, saame valge värvuse. RGB puhul antakse igale värvile 8 bitti, mis suudab kirjeldada 256 värvi. Seega on 24 bitise RGB puhul võimalik edastada üle 16miljoni värvi (256x256x256). Mõned näited: Kasutame seda mudelit näiteks veebigraafika loomiseks, kus see kood tõlgitakse kuueteistkümnendkoodi (hexadecimal ehk hex). See kuvatakse kujul #RRGGBB. Näiteks kui kõik värvid ära võtta, tuleb kood kirjutada #000000 ja tulemuseks saame musta. Kui keerame värvid põhja ehk anname maksimum väärtused #ffffff, saame tulemuseks valge. CMYK Samas CMYK-seadmed (Cyan Magenta Yellow Key (blacK)) saavad oma