Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta.
Määrab samuti karedust. Eesti põhjavees 20...100mg/l. 36. *Mg katioon - Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel. Lahustuvus on suurem, kui Ca-ioonidel. Eestis tavaliselt 4-50mg/l. 37. *K, Na katioonid - Päevakivide porsumisel, Eesti põhjavees Na kuni 30mg/l. Kuid prügilates näiteks üle 100mg/l. 38. *Lisaks on põhjavees veel lämmastikühendid. 39. Elu areng paleosoikumis. Algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290miljonit aastat ja lõppes 250miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks. Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik
73. Plesiomorfsed ja apomorfsed tunnused. Kui homoloogne tunnus, sama TS liige esineb ainult siserühmas, on see ilmselt hilisema tekkega ja on järelikult apomorfne (ning välisja siserühmale ühine tunnus on plesiomorfne). PS:(On oletatud, et sageli esinev tunnus peaks olema plesiomorfne, haruldasem aga apomorfne. Teatakse aga hulgimalt vastupidiseid näiteid.) 74. Geoloogiline ajaskaala, põhilised aegkonnad, nende suhteline kestus. Vanaaegkond 500 miljonit-250miljonit keskaegkond 250miljonit -65 miljonit Uusaegkond 65 miljonit- tänaseni 75. Elu tekkimise ligikaudne aeg ja tookordsed elutingimused Maal. Maa tekkis oletatavasti 46 miljardit aastat tagasi. Algul kuumad ja vedelad kivimid ning gaasiline atmosfäär (H2O, H2, N2, NH3, H2S, CO2, CH4 jne. – aga mitte vaba O2! 76. Vaba hapnik vees ja atmosfääris: miks ja (ligikaudu) millal ilmus? Ürgaegkonna lõpupoole, vähemalt 2 miljardi aasta eest, “õppis” üks bakter rohelise
annaabi.ee 
