Püütakse peamiselt skumbriat, putasuud, meriahvenat, stauriidi jm. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud krevetipüük, eriti edukas oli selles osas 1998.a. Püütakse LoodeAtlandi vööndis, kus Eesti on krevetipüügilt Islandi ja Fääri saarte järel kolmas riik. Kalapüük sisevetest keskendub suurjärvedele: ligikaudu 90% püütakse PeipsiPihkva järvest, ülejäänu peamiselt Võrtsjärvest. Sisevete aastane väljapüük on püsinud küllaltki stabiilsena 25003000 t vahel. 1997.a. püügist oli ahvenat 36%, tinti 16%, koha 11%. Võrtsjärvest püüti kõige enam angerjat. Angerjapüük on võimalik seetõttu, et Võrtsjärve lastakse sisseostetud angerjamaime. Sisevete kala on merekalast kallima müügihinnaga ning suurem osa läheb ekspordiks. Kalapüük Läänemerest annab 77% kogu Eesti kalasaagist. Peamised kalaliigid on räim ja kilu, mis moodustavad 90% Läänemerest püütavast saagist.
20°C). Põhjaosas on 450, lõunaosas 200 mm sademeid aastas Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Suur nõgu SUUR NÕGU lavamaa PõhjaAmeerika lääneosas Kordiljeerides. Pindala üle 500 000 km2. Pinnamoes vahelduvad 25003000 m kõrgused ahelikud suuret omavahel ühenduses olevate nõgudega (nende põhi on keskmiselt 12002000 m üle merepinna, Surmaoru põhi kuni 85 m meretasemest madalamal). Suur nõgu on valdavalt äravooluta kuiv ala (sademeid umbes 200 mm aastas), poolkõrb ja kõrb (Mojave ja Gila kõrb). Leidub palju maavarasid vaske, polümetallilist ja elavhõbedamaaki, kaalisoola.
annaabi.ee 
