Nimede eestistamise kampaania. 36a. Uusaasta läkituses teatas Päts, et ta lubab kokku tulla rahvuskogul, mis töötaks välja uue põhiseaduse, mille peamine väljatöötaja oli Jüri Uluots. Hakkas kehtime 1.jaan. 1938-kõrgemaks võimukandjaks oli rahvas; kõrgem seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile e. Riigikogule; ülemkoda e. riiginõukogu valiti asutuste, org. Ja presidendi poolt; alamkoda e. Riigivolikogu valiti rahva poolt otsestel valimistel; veeb. Toimusid valimised, 24apr. Valiti Päts riigipeaks, kes nimetas ametise valitsuse eesotsas Eenpaluga. Kõik poliitilised vangid lasti lahti, vapsid ja kommunistid. Unikaalne vabatahtlik dem. Taastamine. Erakondi ei vabastatud. EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA KUNI 1939 - 20ndate a põhiprobleemid: 1) EV rahvusvahelise tunnustamise küsimus 1918 mai Pr ja Ing tunnustasid Eestit de fakto , lõplik tunnustamine pidi sõltuma I MS tulemustest. 2. Veebr Tartu rahulepinguga tunnustas esimese riigina E-t NV
Võrreldes 20a ps piirati parlamendi õigusi tugevasti. Valitsus,mille eesotsas oli peaminister,allus presidenti tahetele ja viis tema otsuseid ellu. Kadus rahvaalgatus ja streigiõigus ning piirati rahvahääletust ja valimisõigust. Veeb 1938 toimusid riigikogu valimised.et tagada valitsusemeelsete saadikute ylekaal moodustati valimisorganisatsioon- Rahvarinne.parlamenti pääses ka 14 opositsioonilist saadikut. Presidendi otsevalimisi ei toimunud ja 24apr 1938 kinnitas riigikogu mõlema koja liikmetest ja omv´avalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu presidendiks Pätsi. Muutused-valitsemises erilisi muutusi ei toimunud,majanduselu arenes jõudsalt,liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloom riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajanudele iseloomulikud elemendid.Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele
annaabi.ee 
