MÕISTED atmosfäär Maadümbritsev kihilise ehitusega õhkkest troposfäär atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub 8 km (polaaraladel) kuni 18 km ekvaatoril) kõrgusele ekvaator põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber maakera, 0-laiuskraadil polaarjooned paralleelid, mis paiknevad 66o33'N ja 66o33'S ning millest pooluste pool esineb polaarpäev ja polaaröö pöörijooned - paralleelid, mis paiknevad 23o27'N (Vähi pöörijoon) ja 23o27'S (Kaljukitse pöörijoon), millel on päike üks kord aastas, pööripäeval seniidis kiirgusbilanss maapinnale saabunud ja sealt lahkunud kiirguse vahe, peamine kliimat mõjutav tegur üldine õhuringlus suuremõõtmeline õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgitoimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral õhumass ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses õhurõhk rhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asub õhusamba kaal
Kevadisel ja sügisesel pööripeäval on kogu planeedil päev ühe pikkusega võrdpäevsus. Vähi pöörijoonest ekvaatori poole jäävatel aladel on päike seniidis 2 korda aastas. Suvisel pööripäeval päike põhjapolaarjoone kandis üldse ei looju. Lõunapoolkeral toimub kogu staff analoogliselt va et meie suvel on neil talv ja Vähi pöörijoone asemele on seal Kaljukitse pöörijoon. Meie talvel toimub neil nö jaanipäev. Maa vööndit paralleelide + 23o27' ja 23o27' vahel nimetatakse troopiliseks voondiks ehk palavvoondiks. Laiuskraadidest ± 66o33' pooluste poole asuvaid alasid nimetatakse polaarehk külmvoonditeks (Arktis ja Antarktis). Troopiliste ja polaaralade vahele jäävad parasvoondid. Seega on maakera jaotatud viieks temperatuurivööndiks. Poolustel tõuseb Päike vastavalt kevadisel või sügisesel pööripäeval terveks poolaastaks (polaarpaev) ja loojub samuti terveks poolaastaks (polaaröö). Refraktsiooni tõttu on
annaabi.ee 
