25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme pikkuseks oli 14mm ja läbimõõt 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele: spindlipööreteks panime 1200 p/min. Järgmisena treisime astme otsadesse faasid : esimese astme faas 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Pärast lihvisime pinna. · Keerasime tooriku teistpidi,et alustada teise poole astmete treimist. Esimese astme treisime 22mm pikkusega ning läbimõõduga 23mm , teise astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 18,5mm ning kolmanda astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele: spindlipööreteks panime 1200 p/min. Järgmisena treisime astme otsadesse faasid : esimese astme faas 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Pärast lihvisime pinna. · Kontrollisime nihiku ning kruvikuga mõõte. · Asetasime kasutatud töövahendid oma kohtadele.
(Scoutspataljon, Kalevipataljon, 12.jalaväepataljon)) JALAVÄEBRIGAAD Kaitseväe peamine manööverüksus on Jalaväebrigaad, kuhu kuulub valdav enamus ajateenistuse jooksul välja õpetatavatest ajateenijatest. Brigaadi tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja see on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Brigaadi relvastusse kuuluvad, lisaks käsitulirelvadele, 155mm haubitsad , 120mm ja 81mm miinipildujad, 23mm õhutõrjekahurid ning tankitõrje- ja õhutõrje raketisüsteemid. Brigaadi allüksused õpetatakse välja erinevates kaitseväe välja-õppekeskustes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahing-operatsioonide läbiviimiseks. Kõik väljaõpetatud lahingüksused ning nende koosseisu kuuluvad reservväelased jäävad brigaadi koosseisu neljaks aastaks. Seejärel
Peale siluvtöötlemist alustasime faaside valmistamisega. Esimese astme faas oli 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Mõõtsime tulemused üle peale igat töötlemist, et olla veendunud kas detail joonistele vastab. Keerasime tooriku teistpidi,et alustada teise poole otspinna töötlemist. Treisime otspinnalt maha 1mm,et saada õiges pikkuses võll. Alustasime koorivtöötlemisega. Esimese astme treisime 22mm pikkusega ja läbimõõduga 23mm , teise astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 18,5mm ning kolmanda astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele. Spindlipööreteks seadsime 1400 p/min. Peale siluvat töötlemist alustasime faaside tegemisega. Esimese astme faas oli 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Kontrollisime detaili mõõdud, ning lihvisime viiliga teravad nurgad jne maha, et võll anda hindamisele. Peale seda
[ ] =355/3,1= 114,5 Mpa [ S ]= 3,1 F= 240 kN Materjal: S355 Re= 175 Mpa Rm= 290 MPa Leian ühe nurkterase sisejõu tõmbel: NL=FL=F/2=240/2= 120 kN Tõmbe tugevustingimus: NL = [ ] AL Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Valin RUUKKI kataloogist sobiva mudeli, milleks on 80x80x8 ning selle ristlõike pindala on 12,3 . Profiili inertsmoment: Ix= 72,3 cm4 Profiili tugevusmoment: Wx= 12,6 cm3 Määran neetide asukoha ja läbimõõdu d1= 23mm (needi läbimõõt) a= 45mm (needirea kaugus nurkterase servast) d0= d1 + 1; d0=23+1= 24 mm -neediava läbimõõt Eeldus: Kõik needid on võrdselt koormatud Neediava ristlõike pindala d 02 A0 = 4 Lõike tugevustingimus: Juhendis oli kirjas, et needi voolepiir on 175MPa: Juhendis oli märgitud, et kui neetide arv on suurem kui 6, siis tuleb valida suurema läbimõõduga needid. Seega valin uued: Suurendan veelkord: Vastavalt juhendile valin:
TU-22 Andmed: · Max. s tardimas s :94 000 kg · Mo o to r:2X 16 000 kg tõukejõudu, RKBM VD-7M, järelpõletiga turboreaktiiv · Max. kiirus :1480 km/h · merepinnal 890 km/h · Le nnulag i:13 300 m ülehelikiirusel 18 300 m alla-helikiirusel · Le nnukaug us :5650 km max. kütusega 4900 km max. lastiga · Me e s ko nd:3: 2 pilooti, Pommitaja TU-22 Andmed: · Re lvas tus :1 sisemine relvaruum 10 000 kg max. last Kahurid: 1X 23mm NR-23 sabas AGM: Kh-22 / AS-4 Kitchen Pommid: 24X FAB-500 1X FAB-9000 · Kas utajamaad:NSVL (Venemaa), Valgevene, Iraak, Liibüa, Ukraina Põnevat: · Lennukil olid aga tõsised probleemid, mis viisid paljude õnnetusteni ning lennukeeluni. Näiteks kippus ülehelikiirel lennul kere kate kuumenema, põhjustades juhtvarraste paindeid ja juhitavuse halvenemist. Maandumiskiirus oli oma 100 km/h suurem kui eelmistel pommitajatel,
q s = 0,000417 m 2 q = vA A = = v m 4 s 2) Leian toru diameetri: 2 d A = 2 kus: A - vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] d ringi diameeter, [m2] Archimedese konstant, [~3,14] 2 d A 0,000417 m 2 A = d = 2 = 2 = 0,023m = 23mm 2 3,14 3) Arvutan välja maksimaalse rõhu, kui tõmbepinge .[Rm ] = 400 N /mm2 pDs [ ] = t kus: [] toru materjali lubatud tõmbepinge, [Pa] p maksimaalne rõhk, [Pa] Ds toru siseläbimõõt, [m] t toru seina paksus, [m] N 400 2mm [ ] = pDs p= [ ] t = mm 2 = 33,3
272 1)korrutan või jagan omavahel standardkujus olevad arvulised tegurid ja omavahel arvu 10 = astmed 2)korrutan saadud tulemused, saades vastuse standardkujulise arvuna = 36.Kujundi pindala arvutamine - jaotan kujundi Õ ül.248,256,277 osadeks, mille pindala oskan leida; leian iga osa Õpiku joonis 1.2 esimene kujund: pindala ning liidan tulemused 1)S=a b S=14mm 23mm=322mm² 2)S=a b S=5mm 37mm=185mm² ~190mm² 3)S=a b S=13mm 25mm=325mm² 4)S=322mm²+190mm²+325mm²= =837mm²~800mm²
Graafikus 1 ja tabelis 5.2 on välja toodud katse lõpptulemused. Tabel 5.2 Kipsi tardumisaeg Katse algus: 00:00 00:00 40mm 13:45 38mm Tardumise algus: 13:45 14:30 23mm Tardumise lõpp: 16:55 15:15 8mm 15:40 5mm 16:00 2mm 16:15 1mm
CD, CD-R ja CD-RW ketta läbilõige, info salvestamine ühekordselt ja mitmekordselt kirjutataval kettal. Mälumaterjali kristallstruktuuri muutuse ja peegeldumisvõime kasutamine CD-RW -s. Algmaterjal: http://www.ee.washington.edu/conselec/CE/kuhn/cdaudio/95x6.htm CD ehitus. CD-ketas on 120mm läbimõõduga polükarbonaadist ketas. Keskel on 15mm läbimõõduga mulk. Kõige sisem osa peale andmeid ei salvestata. Andmete hoidmiseks mõeldud ala algab 23mm kaugusel ja lõpeb 58.5 mm kaugusel keskpunktist. The 46-50 mm range is the lead in area and the 116-117 range is the lead out area. Info kirjutatakse kettale spiraalina seest väljapoole (see vähendab tootmisel tekkivaid vigu ja võimaldab ketta suurust muuta). A CD disk contains a long string of pits written helically on the disk. The edges of the pits correspond to bina "1"s. Iga pit on umbes 0.5 mikron Each pit is approximately 0.5 microns wide and 0.83 microns to 3.56 microns lon
annaabi.ee 
