c=erisoojus m=aine mass t°s= sulamistemperatuur Q=*m =Q/m Q=soojushulk (lambda)=sulamissoojus []=1kJ/kg Näidisülesanded Ül 1. Kui suur soojushulk tuleb anda 100g pliile, et see sulaks? Andmed m=100g=0,1kg t°=327°C =23kJ/kg(leian aurustumissoojuste tabelist) Q=? Q=*m Q=23kJ/kg * 0,1kg=2,3kJ=2300J Vastus:Pliile tuleb anda 2300J , et see sulaks. Ül 2. Kui suur soojushulk tuleb anda 1kg veele, et see soojenekstemperatuurilt 20°C kuni temperatuurini 21°C? Andmed m=1Kg t°1=20°C t°2=21°C c=4200J/kg*°C Q=? Q=c*m*(t°2-t°1) Q=4200J/kg*°C 1Kg(21°C-20°C)=4200J*1*1=4200J Vastus:Veele tuleb anda 4200J
jääb samaks). · Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. · Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. · -lambda =Q/m Andmed Q=Q1+Q2 c=130J/kg°C Plii soojendamine m=100g=0,1kg Q=mc(t2-t1) t1=27°C Q1=0,1kg*130J/kg°C(327°C-27°C)=3900J t2=327°C =Q/m Q2= m =23kJ/kg Q2=23kJ/kg*0,1kg=2,3kJ Q=? Q=3,9kJ+2,3kJ=6,2kJ V:... Aurumine ja kondenseerumine · Aurumisel muutub aine vedelast olekust gaasiliseks.(Auru ei näe) · Kondenseerumisel muutub aine gaasilisest olekust vedelaks. · Ainetel ei ole aurumistemperatuuri, arumine toimub pidevalt. Aurumise kiirus sõltub: · Õhu liikumisest, · Õhu niiskusest, · Vedeliku temperatuurist, · Ainest.