Jaan Poska välisminister, Tartu rahlepingule alla kirjutaja, tallinna linnapea, Kubermangu komissar. Julius Kuperjanon eesti vägedde juht Vabadussõjas, hukkus Valga läheduses 1919 , 30 jaan. Johann Laidoner eesti vägede ülem juhataja vabadussõjas. Riigivanem- eesti vabariigi valitsuse juht, riigipea Asunustalu- 1920 maarehformiga Eesti talupoegadele antud talud ja maa 24 veebuar 1918 EV 23juuni ( 1919 ) võidupüha (võnnu asis) 28 nov 1918- 2nov 1920 oli Tartu rahu.
Eestalsed kasutasid oma viimase võimaluse päästa oma iseseivsus kirjutades välisdelegatsioon ja see kandis vilja. Eestased tegutsesid sihikindlalt ja ei jätnud mingit võimalust kasutamata, et päästa oma iseseisvus, mis on igale riigile tähtis . Eesti pinnal toimus Vabadussõda , oli sõda kus Eesti väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Venemaa vastu, 1919.aastal sakslaste vast Landeswehri sõjas, kus Eesti aitas Lätil sakslaste vastu võidelda ja saavutati võit 23juuni Võnnu all, mida tähistatkase Eestis Võidupühana. Vabadussõda lõppes 2.veebr.1920 Tartu rahuga, mille tulemusena Venemaa tunnistas Eesti täielikku iseseisvust. Vabadussüõda oli tähtis sellepärast, et peale seda saame rääkida Eesti täielikust iseseisvusest ja sai hakata üles ehitama Eesti Vabariiki. Eesti on oma iseseisvuse nimel palju vaeva näinud ja teinud rasket tööd. Eesti pidi kannatama enamlaste oktoobripöörde alla ja saksa okupatsiooni, ning kaitsma
Rahva meeleolu.valitsusel polnud kedagi punaarmeele Vastu saata.sõjaväe loomist takistas relvade,laskemoona nappus. Rahval puudus usk sõjapidamisse,ülehinnati ennnast,teisalt ülehinnati Vastast.meeleolu üldine sõjatüdimus,vabatahtlikud üksused Kalevlaste malev,kuperjanovi partisanid,skautpataljon 1919 7 jaaan rahvusväe pealetung- põhijõuks oli soomusrongid.hoogsate löökidega vabastasid soomus rongid koos kuperjanovi partisantidega tartu. 23juuni võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga- 4päeva kestsid ülimalt ägedad lahingud ning alles eesti varuüksuste saabumine viis kindral goltsi järeldusele et operatsioon evaõnnestunud.23.juuni hommikul marssisid rahvavär üksused lahinguteta sisse võnnu linna. Tartu rahvukonverent jaan poska taotles vaherahu sõlmimist Eesti iseseidvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Põhiseadus 23april 1919 austav kogu.võttis vastu esimese eesti Põhiseaduse 15juuni1920
Laidoner organiseeris abi ka välismaalt ning Eesti tõrjub vaenlased välja ning hakkas riigiasju ajama. Asutav Kogu ja 1919 10okt Maaseadus. Saksa mõisnikelt võetakse maa ära ja 15juuni 1920 võetakse vastu esimene Põhiseadus (parlament). Landeswehri sõda sakslastega. 23juuni1919 üritavad ka sakslased osa saada ja see ajab eestlased marru. Saksa väed purustatakse ja selles sõjas vange ei võetud. 700aastat vihati saksa mõisnike ja kõik viha valati välja, kättemaks ning 23juuni on võidupüha. 03.01.1920 relvarahu ja lõplik Tartu rahu 02.02.1920. ,,Venemaa loobub Eesti aladest igavesest ajast igavesti" (tutkit ta loobub, varsti jälle kallal)
1946 USA & SB ühendasid majanduslikult oma tsoonid, varsti ühines Prmaa Võeti vastu abi Marshalli plaaniga 21juuni 1948 rahareform Idatsoon: Punaarmee survel koondati võim ainupartei kätte (kommunistid+sotsdem) Valimised surve õhkkonnas Demokraatlike vabaduste piiramine Ulatuslik natsionaliseerimine Hakati juurutama plaanimajandust Oma rahareform 23juuni 13. Rahvusvahelised pingekolded 1950.-ndatel 1960.-ndatel aastatel. Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Kriiside puhul on olulised põhjused, toimumise aeg, osalejad, tulemused, mõju rahvusvahelistele suhetele. *BERLIINI BLOKAAD Põhjus NSVL soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla Ettekääne rahareformi laiendamise soov 25juuni 1948 algas NSVL poolt Berliini blokaad USA & SB õhusild
annaabi.ee 
