jaksasid.ordurüütlid olid elukutselised süjamehed,hea väljaõppe ja kogemustega.täiuslik sõjatehnika.vallutajad olid head diplomaadid.pikka aega võideldi kui võrdne võrdsega,eestlased omandasid teadmisi ja tehnikat kiiresti.puudust tuli Elavjõust. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS(12) 1343-1345taani riik polnud enam nii võimas ja 4atterdag otsustas meretaguse valduse saksa ordule maha müüaeestlased aksutasid ära võimavahetust ja proovisid enda olukorda parandada. 23aprillil süüdati küngastele tuli ja mindi vallutama koostreid,valiti välja neli kuningat,nad kutsuti paidesse ja pandi kohtu alla ja tembeldati halbadeks ning tapeti.koguneti suursõjamäele ja apluti abi ka soomelt aga nad ei jõudnud appi,200ks aastaks oli ülestõusu korraldamise isu kadunu,paljud talud olid tühjad ja maha jäetud ,eestlased tahtsid saavutada vabaduse,eestlastel on see vabaduse ahnus koguaeg sees. RISTIUSK(12) Ordud ja kloostrid-
alla Vene mainet Euroopas. Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine 3. Talupojad said perekonnanimed 4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks *jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23aprillil 1343. teada olevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti lääne- ja saaremaad, läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud 25.aprill. Eestlased rüüstasid Padise kloostri ja tapsid seal 28munka, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks. Kahjuks ei suutnud eestlased piisavalt hästi koordineerida omavahelist tegevust ja koostööd
annaabi.ee 
