organiseerimisele Kuigi rahvuslikkude kaitsejõudude korraldus aastail 1917-1918 hõlbustas ja kiirendas seda tööd 1 Eesti diviisi ja omakaitse näol, oli tekkinud olukorra paratamatuks tagajärjeks ometi meie ajutine sõjaline nõrkus Pole kahtlust, et Eesti sõjaline ettevalmistamatus novembris 1918 otse ahvatles vaenlast meid vallutama, lootuses vähese jõukuluga saavutada suuri poliitilisi ja majanduslikke tulemusi Eestlaste vastupealetung Võnnu all 22juunil Ülemjuhataja käsk üldiseks vastupealetungiks ilmus 21 juunil kell 1100, so kõige raskemal hetkel Võnnu all, nimelt hetkel, kui Landeswehr oli läbi murdnud meie seisukohad Viimastest ei olnud kindral Laidoner tol ajal aga veel teadlik Saanud selle kohta andmeid pärastlõunal kell 1652 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt J Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al-polk J Rinkiga, ei jätnud ülemjuhataja mitte ainult muutmata oma endist korraldust, vaid
purustustusi oli Tartus ja Tallinnas. Suurimaks kaotuseks oli eesti rahvastikku vähenemine ligi 200 000 inimes võrra. Nende hulgas oli 80 000 läände põgeneud,30 000 võitlustes hukkukunud , 10 000 terroriohvreid. Eesti vabatiik 1991-2007 Vabariikluse taastamise järel hakkas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991a lõpuks, millele järgnes üldtahvalik arutelu. 22juunil 1992 toimunud rahvahääledusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi ja parlamendi valimised toimusid 1992a septembris. Presidendi valimiste esimesed voorus- üldvalimistel- ei saavutanud ükski kandidaad üle poole valijate häältest(Lennad Meri, Arnold Rüütel, Rein Taagepera, Lagle Parek) seetõttu tuli riigipea valida riigikogu kahe enim hääli saanud kanidaadi seast( Arnolt Rüütel, Lennad Meri). 1992 5oktoobril validi riigikogus taas
annaabi.ee 
