· Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 25% 1125kcal · 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi, samuti võib suureneda erituva uriini hulk. · Väga oluline loomse ja taimse valgu tasakaal (1:1) · Optimaalse valgu ja aminohapete koguse tagamiseks on sageli vajalikud
kujutab endast ohtu tervisele. Sellest, et alkohol hakkab organismi mõjutama, annavad teada mitmed märgid. Osa neist ilmnevad kiiresti, osa mõne aja pärast. • Kehakaal Alkohol on energiarikas – 1 gramm puhast alkoholi ehk etanooli annab kokku 7kcal. Lisaks puhtale alkoholile sisaldub osades jookides ka suhkruid ja tulemuseks ongi kaloripomm. Näiteks annab suur klaas (250ml) veini ligikaudu 160kcal ja pudel õlut (500ml) 225kcal. Enamik alkohoolsetest jookidest ei sisalda praktiliselt üldse organismile esmavajalikke toitaineid, kuid annavad arvestaval määral kilokaloreid. Kui näiteks täiskasvanud naisterahva keskmine energiavajadus ööpäevas on 2000kcal, siis juues ära kaks õlut on sellega kaetud juba pea neljandik tema päevasest energiavajadusest. • Uni Alkoholi tarvitamine enne magamaminekut võib küll olla abiks uinumisel, kuid
annaabi.ee 
