rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus). Enim huvitus ta siiski semiidi keeltest ja Vanast Testamendist , mida tudeeris ta eriti suure hoolega Alexander von Bulmerincqi käe all, ülieduka õpilasena. 1926. aastal TÜ's õpinguid alustanud Hugo kirjutas üliõpilasena auhinnatöö "Elihu kõnede suhe Hiobi raamatu teistesse osadesse" , mille eest sai teoloogia magistrikraadi(19.12.1930). Ülikooli lõppedes, seega 21ks eluaastaks oli Masing avaldanud juba mitmeid arvustusi, luuletusi, tõlkeid, esseid ning ka teaduslikke töid. Ülikooli lõppedes otsutas Hugo veelgi süveneda Vana Testamendi uurimisele. Seega jäi ta veel kolmeks aastaks doktorikraadi taotlema. 1931-32 õnnestus tal saada Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi poolt kodumaine stipendium. Aprillist 1932 kuni augustini 1933 viibis Masing riiklikult jagatava välismaise stipendiumiga kolm õppesemestrit Saksamaal
(46,XY). Selleks, et tulevane laps saaks ka 46 kromosoomi, peavad sugurakud jagunema nii, et kumbagi rakku jääks 23 kromosoomi ehk igast paarilisest üks. Downi sündroomiga on tegemist juhul, kui inimese keharakkudes on 47 kromosoomi ehk on olnud häiritud sugurakkude jagunemine. Selle tulemusena ei ole inimese kõige väiksemat kromosoomi, 21. kromosoomi rakkudes mitte kaks vaid neid on kolm. Seetõttu nimetatakse seda sündroomi ka veel trisoomia 21ks. Sugurakkude vale jagunemise tõenäosus (seega ka risk Downi sündroomile) suureneb ema vanusega. Mõiste ,,sündroom'' tähendab iseloomustavate tunnuste kogumit või mitme tunnuse tüüpilist koosesinemist. Antud termini kasutades on eelistatud kasutada väljendit ,,Downi sündroom'', mitte ,,Downi haigus''. Esimene rahvusvaheline päev pühendatud Downi sündroomiga inimestele oli läbi viidud 21. märtsil 2006. Ajalugu On peaaegu kindel, et Downi sündroomiga inimesi on alati sündinud
annaabi.ee 
