Ta oli sõdalaskuninga, Philippos II, poeg ning üles kasvades õppis ta isa pealt. Teda õpetas ka kuulus Kreeka filosoof Aristoteles ning sellepärast sai Aleksandrist arukas mees. Juba väiksena olid tal truud sõbrad ning ka ühe tulise loomuga hobuse suutis Alexander ära taltsutada. Ta oskas inimeste ja loomadega suhelda, mis näitab inimese kohta ainult head. Alexandri isa tapeti tema õe pulmas. Ise tappis ta oma poolvenna, et olla õige pärija. Ta sai troonile 21aastaselt ning asus koheselt vägesid juhtima. Tal oli kindel siht silme ees – teha Makedooniast suur impeerium ning võita kogu Aasia. Järk-järgult hakkab Alexander alasid vallutama. Oraakel kuulutas ta võitmatuks. Alexander uskus heasse õnne ning selle tarbeks korraldas ta palverännaku ning võttis Achilleuse templist kaasa kilbi. Esimene rünnaks pärslaste vastu võidetakse, tema hea õnn jätkub ka edaspidi. Peale õnne aitas neid lahingus ka
teadsid vanemad, et see on talle kohutavalt raske, kuid siiski lubasid tal minna ja isegi julgustasid teda minekul. Vanemate toetus aitas Danielil mõista, kes ta tegelikult on. Leedus sai Danielist täiskasvanu. Ta arenes inimesena tohutult, sest pidi kõigega ise hakkama saama. See oli ta arengus nähtavasti väga oluline etapp iseseisvumine. Daniel leidis endale ka armastuse, kes aktsepteeris tema eripära ning on talle toeks ja abiks. Neiliga tutvus ta 21aastaselt Interneti jututoas. Vanemate jaoks ei olnud probleem poja homoseksuaalsus. Nad suhtusid mõistvalt nagu alati. Daniel elab normaalset elu. Ta reisib palju ja üheks tema suureks kireks on keeled. Ta valdab 9 keelt, sealhulgas ka eesti keelt. Ka oma perekonnanime, Tammet, on ta saanud meie keeleruumist. Talle hakkas see nimi lihtsalt väga meeldima. Keeli õpib ta kiiresti. Hispaania keele omandas ta ainult nädalaga! Ka sõnadel olid samad omadused tema jaoks nagu numbritel
ratsutamine, ujumine, mõõgavõitlus, maadlus ja vb ka suusatamine ja uisutamine. Rüütlikasvatus: seisuselt kõrgema feodaali õukonnas kujundati välja rüütlile vajalikud oskused. Kuni 7aasta vanuseni kasvati poisse kodus; 7- 14aastased: lääniemanda paazid; õpetati käitumist ja häid kombeid ; 14- 21aastased: läänihärra relvakandjad(junkrud), kes saatsid oma isandat sõjaretkedel ja turniiridel; õppisid võitlusvõtteid ja käitumist seltskonnas 20-21aastaselt toimus rüütliks löömine rüütellikkuse koodeks kujunes välja 12. sajandiks; rüütel pidi lähtuma kolmest põhimõttest: ustavus, heldekäelisus ja vaprus rüütli seitse voorust: ratsutamine, ujumine, relvakäsitsemine ja vehklemine, jahipidamine, vibu- ja ammulaskmine, malemäng, luuletamine ja laulmine Rüütliturniirid võistlusmängud suurtel pidustustel rüütlite võimete võrdlemisel. Esimene suurem kindlate reeglitega turniir toimus Gallias 1090. a
annaabi.ee 
