Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Haanjas on 2 matkarada: Vällamäe matka- ja loodusrada ning Kavadi matkarada. Vällämäe tipus asub Eesti suurima, 17 m paksuse turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood. Kuulsaim soo Haanja vallas on Tsirgumäe soo, mis asub Haanja looduspargis. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf) Aasta-aastalt on parananud Haanja ja Ruusmäe asula heakord. Suuremad heakorrastatud alad on Ruusmäe (Rogosi) mõisapark ja staadion, Haanja staadionid ja spordikeskuse ümbrus ning Suure Munamäe vaatetorni ümbrus. Vallavalitsus toetab kahe avaliku ujumiskoha korrashoidmist (Plaani Külajärv ja Palojüri järv) ning Kavadi järve ja Vaskna järve ujumiskoha korrashoidu. (www.haanja.ee/upload/file/1191575475533038.doc) 1.3 Infrastruktuur 1
Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Haanja vallas asuvad järvemuda (roheline) leiukohad (Kavadi järv, Vaskna järv ja Külajärv, Preeksa järv ja Murati järv), mis seni pole kasutamist leidnud. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf Suur munamägi Absoluutselt kõrguselt kilomeetreid taeva poole kummuvaid mäestikke leidub igal mandril. Nende mäestike koosseisus on omakorda tohutul hulgal mägesid, millest igaühe suhteline kõrgus võib olla sadu meetreid ja rohkemgi. Maailma kõrgeimad tipud asuvad teatavasti kobaras ühes piirkonnas – Nepaali ja Hiina piiril Himaalaja mäestikus. Maailma kümnest absoluutsest tipust paikneb seal kogunisti 8.(---)
annaabi.ee 
