Kulu kirjendatakse alles väljamaksetel. Tekkepõhine arvestus kulu võetakse arvesse niipea, kui tekib varasema sündmusega seonduv praegune kohustus, mille tulemusena tuleb tulevikus väljamakse teha ja mille väärust saab hinnata ning mida peetakse tõenäoliseks. KASSAPÕHINE JA TEKKEPÕHINE ARVESTUS Firma osutab konsultatsiooni teenust. 1. Ostja tegi osutatava teenuse eest ettemakse 100 000.-, antud ettemakse on kahe aasta eest (20X4. aastal 50 000.- ja 20X5. aastal 50 000.-). 2. 20X4. aastal tehti teenuse osutamiseks kulutusi 15 000.-, 20X5. aastal tehti teenuse osutamiseks kulutusi 25 000 .-. Arvestus kassapõhiselt 20X4. a. 1. D Raha 100 000 K Teenustulu 100 000 2. D Teenuse osutamise kulud 15 000 K Raha 15 000 20X5. a. 1. D Teenuse osutamise kulud 25 000 K Raha 25 000
konto lõppsaldo, algsaldo oli 300 krooni. Ülesanne 3 Ostjatelt laekumata arvete jääk bilansis oli 120 000 krooni, millest kogemuslikel hinnanguil 3% ei laeku. Leidke ebatõenäolise laekumise kulu, koostage lausend ja näidake bilansikirje Nõuded ostjate vastu summa. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol oli algsaldo 400 krooni. Ülesanne 4 Ostjate arvete kohta on koostatud 31. detsembril 20x4 aegumisprotokoll. Teada on järgmist: Ostjate arved 900 000 Konto Ebatõenäoline laekumine saldo 50 000 Ebatõenäoline laekumine hinnangute järgi 64 000 20x4. aasta 31. detsembri seisuga koostatud bilansis on ostjate arved (netosummas): 1) 886 000.- 2) 850 000.- 3) 836 000.- 4) 786 000.- Ülesanne 5 1. Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise a) vara suurenes 5 000 krooni
annaabi.ee 
