Avade pindala seinas: Sava1= a*h= 60*43= 2580cm² Sava2= a*h= 38*90= 3420 cm² Seina pindala koos avadega: S= 49025cm²-2580cm²-3420cm²= 43025cm² Seina lähevad kolme eri sorti plaadid, seega jagan seina kõrguse kolmeks: 185cm: 3= 61,6cm Igale plaadisordile kuluv pindala: S= 61,6cm*265cm= 16324 cm² Plaatide pindala: Novoker valge matt 20x20 S= 20x20= 400cm² ``6214´´ hele sinine 20x30 S= 20x30= 600cm² Trawertina beige 25x35 S= 25x35= 875cm² Et arvutada vajalik plaatide kogus, pean jagama igale plaadisordile kuluva seina pindala plaatide pindalaga. Plaate kulub: Novoker valge 20x20 16324:400= 40,81~41 plaati ``6214´´ hele sinine 20x30 16324:600= 27,2~ 28 plaati Trawertino beige 25x35 16324:875=18,6~19 plaati Plaadisegu kulu: Plaadisegu uninaks naks-1 (5kg pakend) Kulu:3-4 kg/m² 4,3025m²* 3kg/m²= 12,9kg Vuugisegu kulu: Vuugitäide vetonit 2kg
pildioriginaale oleks võimalik kvaliteetselt suurendada. Kui tahate oma pildi joonmõõtmeid suurendada näiteks kaks korda, siis tuleb ka skaneerimistihedust tõsta kaks korda. Pildi pindala suureneb seejuures neljakordseks (kaks ruudus), sama palju aga suureneb ka faili maht. Kui näiteks skaneerite fotot mõõtmetega 10x15 cm tihedusel 300 DPI, tuleb selle faili mahuks TIF-vormingus umbes 5 MB, kui aga 600 DPI-ga, siis juba 25 MB. Viimast pilti võib kvaliteetselt trükkida mõõtmeis 20x30 cm, s.o umbes A4-formaadis. Muuhulgas, mõelge ka sellele, kuidas nii suurt faili oma arvutist edasi anda - flopidele seda juba ei paki... 24x36 mm suuruse slaidi skaneerimine selleks, et seda kvaliteetselt trükkida 10 korda suuremana, st mõõdus 24x36 cm, tuleks ka skaneerimistihedust tõsta 10 korda - 3000 DPI-ni (A4 formaadi, näiteks ajakirjakaane jaoks, piisab ka 2400 DPI-st). Sellist optilist tihedust võimaldavad vaid väga kallid skannerid, millel on erilised
põletatud kujul. Kuramaal teada 12 laevkalmet. Muistsete põldude jäänused, peamiselt Põhja ja Lääne Eestis. Pronksiaegsed põllud Saha Lool. Põlude etapid: 1. Balti põllud - kivid loobitud hunnikutesse, nende vahemaa paarkümmend meetrit. Paepealsed pinnad, õhuke kiht mulda, sest neid on kerge harida. Põllud säilinud jäätmaadel. Moodustasid konkreetseid põllulappe (20x30, 20x40 m)? 2. Keldi põllud korrapärasemad Põllud, lohukivid paiknevad enamasti Saaremaal, Põhja Eestis ja rannikul. Kivikirstkalmete alla/kõrvale on maetud ka matuseid. Võib olla sise Eestis ongi maetud luud auku, ilma eilise panuseta? Sidemed Skandinaaviaga, Skandinaaviale sarnased kalmed, lohukivid, esemed. Asvast leitud pronksnööpide järgi on tehtud luunööpe. Tuula-turetu vööehe, mis käib rippuvatest nööridest seksika seeliku peale.
annaabi.ee 
