kuid võivad kahjustada ka lehtpuu puitu. Kahjustatud puit on tumeda värvusega, käsnjas. 5 Kasutatud materjal: 1. Laht, M. Putuk- ja seenkahjusused (10.05.2010) http://www.unistustevabrik.ee/ wp-content/uploads/2010/04/Marike-Lahtbioloogilised-kahjustused.pdf (esitlus) 2. Konsa, K. Putukad maja kallal http://www.evm.ee/failid/File/Putukad%20maja %20kallal.pdf (andmebaas) 3. Martin, M. Puitehitisi kahjustavad putukad http://www.kogo.ee/files/Mati Martin.pdf (esitlusmaterjal) 6
htm) Kärsaklased Enamikus on kärsaklased väikesed 1-11, harva kuni 24 millimeetrit pikad. Kärsaklased on liikide arvult teine mardikasugukond Eestis ja nad on meil esindatud umbes 450 liigiga. (http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4rsaklased). Kärsaklased on väikesed mustad või pruunid õrnalt läikivad mardikad. Pea on neil välja veninud kärsakuks, kuhu kinnituvad ka nuijad tundlad. (http://www.evm.ee/failid/File/Putukad%20maja%20kallal.pdf) Kärsal on suur tähtsus selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. (http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4rsaklased). Valged jalutud C-kujulised vastsed on kaetud hõredate karvadega, neil on pruunikas pea. Kärsaklased arenevad märjas kõdunevas puidus, mille niiskus peab olema vähemalt 35%. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel (http://www.evm
annaabi.ee 
