Noortepoliitikat võib vaadelda eri nurkade alt: lähtuvalt sellest, kas pidada noori probleemiks või pigem ressursiks. Sellest kontseptsioonist lähtuvalt erineb noortepoliitika sisu. (Walther & Jensen, 2002). Ehk siis see, kas noor on pigem ressurss või hoopis probleem noortepoliitikas, sõltub kõik vaatenurgast ja sellest, kuhu tahame jõuda. Kasutatud kirjandus 2014-2020, N. A. (kuupäev puudub). Allikas: file:///C:/Users/Ingela/Downloads/Eesti %20noortevaldkonna%20arengukava%202014-2020%20(2).pdf Dibou, T. (2012). Noortepoliitika ajaloost: probleemist on saanud ressurss. MIHUS, 15. Paškovski, D. (juuni 2016. a.). Eesti Õpilasesinduste Liit. Kasutamise kuupäev: 30. november 2016. a., allikas opilasliit.ee: http://opilasliit.ee/uncategorized/dauri-paskovski-noored- probleem-voi-ressurss/ Zeldin, & MacNeil. (2006). Walther, & Jensen. (2002).
Narva on Eesti suurim piirilinn ning peale Eesti ühinemist Euroopa liiduga 2004. aastal sai Narvast Euroopa Liidu piirilinn. Vaadates Narva linna suurust, on linn Eestis rahvaarvult kolmas (esikohal Tallinn ning teisel kohal Tartu). 7 Nii nagu Jõhvis, on ka Narvas elanikkonna arv pidevalt vähenenud. Narva linn on aga üks suurimaid linnu Eestis, mis on rikas rahvusliku koosseisu poolest. (vaata Joonis 4). 7 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/4037/Narva%20linna %20arengukava%202008-2018%20est.pdf# (13.09.15) 12 Joonis 6. Narva elanikkonna rahvuslik koosseis (01.01.2015).8 Kuigi vene rahvusest on üle poole elanikkonnast, tuleb siinkohal ka välja tuua kodakondsuse alusel jaotus (Joonis 6.) Joonis 7. Narva elanikkonna jaotus kodakondsuse järgi seisuga 01.01.2015. 9 8 http://www.narva.ee/ee/vasakpoolsed/narva_arvudes/page:3295 (14.09.2015) 9 Ibid 7 (14.09.2015)
annaabi.ee 
