V. Jannsen), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. 7 Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jannsen_liisisokman.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik_liikumines.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvuslik_liikumine_eestis http://www.elvag.edu.ee/~joosep/esitlus/Vene%20aeg%20II.doc http://www.kool.ee/?5897 http://www.folklore.ee/tagused/nr1/pics/kaart1.gif 8
Mässajaid ajendas tegutsema massipsühhoos ja irratsionaalne viha mõisniku kui igipõlise rõhuja vastu, kellele taheti maksta kätte kogu "700-aastase orjapõlve" eest. Mõisnike materiaalsed kahjud ulatusid 3,2 miljoni rublani, märatsemises hävis suure ajaloolise ja kultuurilise väärtusega hooneid ja esemeid. Ehkki põletajate seas oli sotsiaaldemokraate, ei kiitnud ükski eesti erakond neid aktsioone avalikult heaks.( http://maurus.htg.tartu.ee/klassid/d4/opmaterjal/AJ4/rootsi%20aeg-6.doc 04.03.08 19.00) Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja