oli kuueaastane, sellest ajast alates kasvatas teda tema ema, kelle õpetused on mõjutanud ka tema filosoofiat. Leibnizi isa oli filosoofia professor Leipzigi ülikoolis ja omas väga suurt vastava kirjandusega raamatukogu, tänu millele puutus ta juba varases lapsepõlves kokku erinevate filosoofia suurkujude raamatutega. Ta sai oma isa endises ülikoolis bakalaureuse kraadi filosoofias detsembris 1662, 14aastaselt. Magristrikraadi sai ta 7. veebruaril 1664. 20aastasena, avaldas ta oma esimese raamatu. Tema järgmine eesmärk oli saada magristrikraad õigusteadustes, kuid Leipzigi ülikool ei võtnud tema avaldust vastu. Seejärel lahkus ta Leipzigist. Siis õppis ta Jenas ning seejärel Altdorfi ülikoolis, kust ta sai magstrikraadi ja loa tegutseda õigusteadustega. Ta loobus akadeemilisest karjäärist ja astus selle asemel Frankfurdis parun Boineburgi
siis mindi õpetaja juurde abi saama. Kõige tuntumaks esindajaks Püha Antonius, kes Teeba Pauluse eluloo kirja pani. Elas legendi kohaselt u 255-356. Teave tema kohta jõudis meieni noorema kolleegi poolt üles kirjutatud teose järgi – Athanasiuse Vita Antonii. Sellega on öeldud, et Athanasius on sillaks Ida ja Lääne vahel – see teos jõudis ka Läände ja sai seal Lääne munklusele suureks eeskujuks. Antonius sündinud Kesk-Egiptuses rikkasse perekonda. Kui vanemad surevad, siis 20aastasena pärib suure varanduse ning peab hoolitsema ka noorema õe eest. Teda vaevasid mõtted, mida tulevikuga peale hakata. Kristlikus vagaduslaadis kirjutatud lood rõhutavad suurt pöördepunkti. Antonius saab aru, et peab oma turvalisest elust lahkuma – müüb kõik ja jagab vara vaestele. Jätab ka õe maha, käib teda vaid korra vaatamas. Athanasiuse järgi oli Antoniuse motiive mitu. Esimene motiiv Matteuse evangeelimi 6. peatükist 34. salm Ärge siis muretsege homse päeva pärast
annaabi.ee 
