Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"200mln" - 4 õppematerjali

Makromajandus
2
docx

Makromajandus

Korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. · Nominaalsed arvud näidatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKP (GDP) on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. SKP 1993 2009 Moneymoneymoney 2000 12000 SKP 100mln 200mln THI ­ tarbijahinnaindeks. 100mln (*1,5)200mln - rahaliselt kasvas 50mln. · SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga. · Ostuvõime pariteedi printsiip (ingl. PPP): printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad. SKP kasvu võib moonutada inflatsioon: · Kui hinnad tõusevad, võib SKP kasvada isegi juhul, kui toodangumahk ei muutu. Sest

Majandus → Majandus
87 allalaadimist
Põhjalik kokkuvõte 2-maailmasõjast
4
docx

Põhjalik kokkuvõte 2. maailmasõjast

1939  Saksa tundis kallale poolale  NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept  Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried.  28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt.  30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln)  Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole.  1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940  Saksamaa ründab Taanit ja Norrat.  Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling.  Rahvareetja – kollaboratsionist.  Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla.  Itaalia astub sõtta.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
LITOSFÄÄR
12
docx

LITOSFÄÄR

kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km. Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam. Väiksema tihedusega. Saab sukelduda vahevöösse. Ei saa sukelduda. Hävineb ja uueneb. Tekib pidevalt juurde sukeldus- ehk

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus
36
docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

Poolustel kujunes jääkate NEOGEEN Inimese areng, ilmusid inimese vahetud eellased KVARTERNAAR Mammutite väljasuremine KVARTERNAAR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR  3-15 km paksune  20-80 km paksune  Moodustab maailmamere põhja  Vana, enamasti üle 1,5mld aasta  Noor, enamasti alla 200mln aasta vanune vanune  Koosneb tard-, moonde- ja  Koosneb tard- ja settekivimitest settekivimitest  Saab sukelduda vahevöösse  Hõredam tihedus  Väga tihe  Ei saa sukelduda vahevöösse  Tekib juurde sukeldus ehk subduktsioonivööndites

Geograafia → Geograafia
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun