5,5m, toru läbimõõt 100mm, imemistoru pikkus 10m, =0,025, sõela takistustegur , põlve takistustegur Lähteandmed: L=10m =0,025 Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 3 , imemiskõrgus 7,5m, toru läbimõõt 150mm, imemistoru pikkus 10m, =0,05, sõela takistustegur , põlve takistustegur , rõhk vee pinnal 200kPa. Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 = 200kPa = 1 000 kg/ Leida: Valemid: Lahendus: Et pumbas ei tekiks kavitatsiooni (nähtus, kus vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud), peab kogusurve pumba imiavas olema suurem küllastunud auru survest. kus NPSH = kavitatsioonivaru tegur kus Ülesanne 4
Miks? Keemiseks on vaja soojust (100 c), vesi ei saa keeda, sest soojusvahetus puudub. Keemiseks kulub soojust, aga soojus ei saa kanduda. Keemistemperatuur soolaga tõuseb. 4. Kirjeldage molekuli väljumise mehhanismi vedeliku aurumisel. Tekivad jõud, mis tõmbavad molekuli tagasi, selleks kulub energiat. (Väljumistöö = aurustamissoojus) 5. Kui suur on vee keemistemperatuur kiirkeetjas (rõhk on võrdne kahekordse õhurõhuga)? Vesi keeb 120 kraadi juures, ( 200kPa ). 6. Kui suur on vee keemistemperatuur kiirkeetjas? 7. Kuidas muutub gaaside lahutuvus temperatuurist? Mida madalam on veetemperatuur, seda rohkem gaasi lahustub. 8. Kuidas muutub soolade lahutuvus temperatuurist? Mida kürgem on veetemperatuur, seda rohkem soola lahustub. 9. Kuidas on seotud aineosakeste kineetiline energia ja temperatuur? Mida suurem on osakeste kineetiline energia (mida kiiremini nad liiguvad),seda suurem on temperatuur. 10
ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus (sele2). p1×V1=p2×V2=p3×V3=const Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumalast iga Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb konstantseks. Seda seost kirjeldab Gay-Lussac'i seadus (sele 3). V1/V2=T1/T2 VT2=VT1+(VT1/273)×(T2-T1) VT1 ruumala temperatuuril T1
ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus (sele2). p1×V1=p2×V2=p3×V3=const Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumalast iga Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb konstantseks. Seda seost kirjeldab Gay-Lussac'i seadus (sele 3). V1/V2=T1/T2 VT2=VT1+(VT1/273)×(T2-T1) VT1 ⇒ ruumala temperatuuril T1
annaabi.ee 
