kaitseväe juhataja kooskõlastatud programmile; 2. juhtida ja teostada mereseiret; 3.tagada kindlaksmääratud üksuste sõjaline valmisolek; 4.juhtida otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamist Eesti merepäästepiirkonnas; 5.osaleda totaalkaitsestruktuuri ettevalmistamises. Eelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitsekulutuste eelarve osakaal Skr-st on muutunud 2008ndast aastast 2010 aastani 0,15% võrra. 2004-2008 aastal läks kaitseministeeriumi eelarvest suurim summa 2007ndal aastal kaitseotstarbelisele erivarustusele ja seda summas 1346,85 . Ning 2009ndal aastal läks Personalikuludele ja seda summas 111,76. Täpsemalt siis 2009aasta eelarve Kaitseministeeriumi valitsemisalal läks 26% Personalikuludele ja sama palju ka erandistele 22% Majandamiskuludele 13% Kaitseotstarveliste erivarustustele
Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. 7.Loodusvarad TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD · Tuuleenergia- 1-3% saab Austraalia oma energia tuulest. Alates 2008ndast aastast, hakkab olema 42 tuulefarmi, kust saadakse 1200 MW energiat. Tuuleenergia on kiiresti kasvav ala Lõuna-Austraalias. Seal toodetakse seda terve riigi peale ka kõige rohkem. · Päikeseenergia- 2% saab Austraalia oma energia päikesest, hoolimata faktist et Austraalia oleks suurepärane koht päikeseenergia saamiseks, oma kõrge ning kuiva temperatuuri tõttu. Victoriasse on planeeritud
kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. · madalaim punkt: Eyre järv -15m · kõrgeim punkt: Kosciuszko mägi 2, 229m 5. LOODUSVARAD TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD · Tuuleenergia- 1-3% saab Austraalia oma energia tuulest. Alates 2008ndast aastast, hakkab olema 42 tuulefarmi, kust saadakse 1200 MW energiat. Tuuleenergia on kiiresti kasvav ala Lõuna-Austraalias. Seal toodetakse seda terve riigi peale ka kõige rohkem. · Päikeseenergia- 2% saab Austraalia oma energia päikesest, hoolimata faktist et Austraalia oleks suurepärane koht päikeseenergia saamiseks, oma kõrge ning kuiva temperatuuri tõttu. Victoriasse on planeeritud 154MW päikeseenergia jaam, mis
annaabi.ee 
