• Majandid sotsiaalse elu korraldajana maal; • Atraktiivsed majandid – eluase ja sissetulek; • Asustussüsteemi muutused - Väikelinnad vs majandikeskused 3. Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis: 1950-ndatel piimatoodang langes. Kuid alates 1960-ndatel hakkas see tõusma, kuni 1990- ndateni. Siis hakkas aga jällegist langema – 2000ndatel oli toodand natukene rohkem kui 1950ndatel aastatel. Pärast 2000ndaid on see jällegi tõusnud. Veisekasvatus kuni 1960ndateni oli stabiilne, siis on hakanud tõusma tasapisi kuni 1990ndatel aastatel see langes pea poole võrra. Lambakasvatus on aastataega pidevalt tasapisi langenud, kuid 2000ndatel veidi tõusnud. Seakasvatus aga vahelduvaeduga koguaeg pidevalt tõusnud kuni 2000ndate aastateni ning siis jällegi on hakanud tõusma. 4. Põllumajanduse osatähtsus tööhõives, % (2008): Suurbritannias ja Luksemburgis on osatähtsus kõige väiksem – 1,4%
võimalik päris üheselt ega ühtselt käsitleda. Kirikut mõjutanud poliitilised ja ühiskondlikud arengud on olnud selleks liiga erinevad ja muutused kiired, kiriku olukord ja tegutsemine nende arengute ja muutuste raames on samuti olnud erinev. Mõned aastad enne 2015. aastat toimunud sündmuste mõju ja ulatus pole veel välja kujunenud. Seetõttu on mõistlik käsitleda tervet perioodi erinevate vaheperioodidena. Käesolevas töös on suuremate tervikutena eraldi käsitletud 1990ndaid, 2000ndaid ja 2010ndaid, sealjuures on piir üsna tinglik, sõltudes konkreetsest teemast. Seoses allikate ja üldise konteksti erineva iseloomuga on töös vähemal määral kajastatud ENSV perioodilõpu murrangulisi sündmusi, põhiline tähelepanu on perioodi keskel ehk 1990ndate keskpaigast kuni 2000ndate keskpaigani toimunud sündmustel. Eelnevat aega, nn murrangu aastaid ei saanud samas ka tööst välja jätta, sest see on olnud oluline hilisemate arengute kujunemisel. Teisalt on seda
annaabi.ee 
