Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumalast iga Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb konstantseks. Seda seost kirjeldab Gay-Lussac'i seadus (sele 3). V1/V2=T1/T2 VT2=VT1+(VT1/273)×(T2-T1) VT1 ruumala temperatuuril T1 VT2 ruumala temperatuuril T2 Sele 3 - Gaasi ruumala ja temperatuuri omavaheline seos Näide:
Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumalast iga Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb konstantseks. Seda seost kirjeldab Gay-Lussac'i seadus (sele 3). V1/V2=T1/T2 VT2=VT1+(VT1/273)×(T2-T1) VT1 ⇒ ruumala temperatuuril T1 VT2 ⇒ ruumala temperatuuril T2 Sele 3 - Gaasi ruumala ja temperatuuri omavaheline seos Näide: