5. elektriseerumiseks nim. kehale elektrilaengu andmist. 6. elektris.saab hõõrudes, laengu jagamisel, elektrostaat.induktsiooniga. 7. el.laengu seadus: suletud süsteemis on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv. 8. coulombi s.: kaks liikumatut liikumatut punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ning pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 9. 1 kulon on laeng mis läbib juhi ristlõiget 1sekundis kui voolutugevus on 1A. 10. elektr.välja om.-d: *material eksisteerib kahel kujul: aine ja väli *väli on energeetiliselt hõredam kui aine *elektriväli mõjub jõuga teistele laetud kehadele mis temasse on pandud. *elektrivälja muutused mõjuvad kehadele valguskiirusel. 11. elektrivälja tugevus antud välja punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q 12. jõujooneks nim.joont mille puutuja mistahes punktis ühtib väljatugevuse suunaga
on keha keskmine kiirus, s on keha poolt läbitud kogu teepikkus ja t on selle teepikkuse läbimiseks kulunud kogu aeg. Võnkliikumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Iseloomustamiseks on appi võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud(võnkuva keha(pendli)amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist), periood(ajavahemik , mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks; T; 1sekund) ja sagedus(võnkeperioodi pöördväärtus f=1:T, sagedus näitab võngete arvu 1sekundis; 1Hz, 1Hz=1:s). Kehade vastastikmõju tõttu muutub vastastikmõjus olevate kehade kiirus, suure massiga keha kiirus muutub vähem , kui väiksema massiga keha kiirus. Jõud , millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha inertsus ja mass .Keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg; väljendatakse massi kaudu. Mida inertsem on keha , seda suurem on keha mass(1kg). Jõud on
Toimub energia
muundumine(energia muundub kineetiliseks energiaks) ja üldine energia hulk jääb samaks.
E=A+K
5. Footonite massi, impulsi ja energia sõltumine sagedusest ja lainepikkusest.
Energia, mass ja impulss on võrdelised sagedusega ja pöördvõrdelised? lainepikkusega.
E=h*f eV J
M=E/c2 =h*f/c2 kg
P=m*c=h*f/c kg*m/s
6. Fotoefekti seaduspärasused
valguse poolt metalli pinnast 1sekundis välja löödud elektronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega.
fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest.
7. Selgita Comptoni efekti tekkimist
Footon annab elektroniga põrkudes osa oma energiast elektronile, mistõttu elektroni energia suureneb ja footoni energia väheneb. Energia
vähenemine tähendab sageduse vähenemist, see omakorda lainepikkuse suurenemist.
>0
f
Väärtuseni Voolu kasvamise ajal satub juht iseenda poolt tekitatud muutuvasse magnetvälja Sama juhtub ka vooluringi katkestamise korral. See aga tähendab seda, et peab tekkima ka induktsiooni vool. Endaindukt. Nähtus seiseb selles, et voolutugevuse muutumisel juhis tekitab tema enda muutuv magnetväli selles juhis induktsioonivoolu. Endainduktsiooni elektomotoorjõudu tähistatakse Ee Juhi induktiivsus näitabn kui suure Ei tekib juhis siis, kui voolutugevus muutub 1A võrra 1sekundis. Henri seos!!! Miinusmärk valemis tähendb seda,et induktsioonivool on alati vastupidine sellele voolu muutumisele,mis ta esile kutsub. Vooluringi sulgemisel takistab induktsioonivool voolutugevuse kasvamist. Vooluringi avamisel takistab induktsioonivool voolutugevuse kahanemist. Vooluga juhi ümber olev magnetväli omab energiat. Voolu sisselülitamisel kulub osa elektrivoolu energias magnetvälja tekitamiseks Vooluringi avamisel muutub magnetvälja energia jälle elektrivoolu energiaks
·Tööahistamine ·Töökiusamine ·Juhtkonna juhtimisvead ·Spetsiifilise väjaõppe puudumine 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Max müra tugevus 85db (kõrgsageduslik ketassaag, impulsiivne hetkeline kõva müra, madalasageduslik tekitab paanikahoogu) Õhuniiskus 40-60% (häälega töötajatele oluline, kui on kuiv tuleb juua vett muidu võib kaotada hääle) Valgus: lamp kustub 50korda/1sekundis (läbib 0 punkti), see sagedus ei koorma silmi 11.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?; Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb: 1) sissejuhatavast juhendamisest; 2) esmajuhendamisest; 3) väljaõppest; 4) täiendjuhendamisest. Juhendamine - 1) Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist
integriinid - heterodimeersed valgud, esinevad nt lümfotsüütides ICAMS –immuunoglobuliinide superperekonda kuuluvad adhesiooni molekulid Ülejäänud on monomeerid, integriinid on dimeerid. Kui kõik seostumised on ära olnud lastakse rakk läbi. Adhesioonimolekulide spekter määrab ära, kus on selle raku kodu, kas nahas limaskestades maksas jne. Postkapillaarsed veenulid (HEV-high-endotelial venules) 1sekundis ühes lümfisõlmes 14x10³ lümfotsüüti läheb läbi poskapillaarsete veenulite (HEV) Vaskulaarsed adressiinid--Homing receptors, naiivsed lümfotsüüdid liiguvad erinevalt võrreldes mälu-ja efektor lümfotsüütidega. Vaskulaarne – juhtkudedega seotud Kemokiinid (kemotaktilised tsütokiinid) 90-130 aminohapet,väikesed valgud Osalevad ka mujal kui immuunreaktsioonides - aju,süda jne. Üle 50 kemokiini ja 15 erineva retseptori on juba leitud Retseptorid G-valgu seoselised
annaabi.ee 
