· Süsihape (H2CO3) väga nõrk ja ebapüsiv hape. Esineb ainult lahjades lahustes. · Karbonaadid on süsihappe soolad. Enamik on vees lahustamatud (CaCO3 - lubjakivi). Vees lahustuvad leelismetallide karbonaadid (NaCO3 - sooda). Vees lahustuvad hästi vesinikkarbonaadid (NaHCO3 - söögisooda). RÄNI 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 3. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p63s23p2. · Väga väheaktiivne mitemetall. On ka poolmetallidele iseloomulige omadusi (väga oluline pooljuht elektroonikas). · Moodustab väga palju polümeraalseid ühendeid. · Väga oluline osa eluta looduses (SiO2 põhiline liiva koostisosa). 2. Ühendid · Ränidioksiid (SiO2) polümeerne struktuur. Liiva peamine koostisosa. Looduses esineb ta kvartsina (mäekristall), mis on poolvääriskivi. Happeline oksiid. Veega ei reageeri.
_______ 4p 5 (Kirjutage õige vastuse number) 1) 1s22s22p63s23p4; 3) 1s22s22p63s23p2; 5) 1s22s22p63s2; 2) 1s22s22p63s23p6; 4) 1s22s22p6; 6) 1s22s22p63s23p6 4s2.
Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel satub süsinik CO2 näol atmosfääri. Fotosünteesiprotsessidel seovad taimed õhust CO2, muunduvad selle orgaanilisteks ühenditeks ning rikastavad õhku seejuures hapnikuga. 8. Kütused. Sõltuvalt agregaatolekust jaotatakse kütused tahke-, vedel- ja gaaskütuseks, päritolult aga a) looduslikeks kütuseks (kivisüsi, nafta, maagaas) ja b) tehiskütusteks (koks, brikett, bensiin, petrooleum, veegaas, generaatorigaas). RÄNI--SILICIUM--Si. 1s22s22p63s23p2 1. Leidumine looduses ja saamine. Levikult on räni teisel kohal elementide hulgas. Looduses on teda ainult ühenditena liiva, kivimite ja mineraalide koostises. Puhas kvartliiv kujutab endast ränidioksiidi (SiO2), raualisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. Räni saadakse puhtast liivast redutseerimisel magneesiumi või söega kõrgel temperatuuril: SiO2+2Mg=2MgO+Si SIO2+2C=2CO+Si Ühendeis on räni o.-a. II ja IV 2. Omadused