Eestimaal hakkas kehtima sarnane korraldus kehtima 1856a ja saaremaal 1865a. Reformid jätkusid 1860ndatel kui keelati mõisnike kodukari õigus. Lõpetati talurentimine teotöö eest ja vabastati talurahva omavalitsus mõisnike alt. Talurahva omavalitsus. 19saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus. Nim valla kogukond. Selle keskseks insitutsiooniks sai valla kohus. Kuhukoondusid admini funktsioonid ja õiguse omad. Kohus koosned 3 liikmsest kelles 1nim mõisnik, sulas ja talupoeg. Lahendada tülisid määrata karistusi,valvata korrajärele. Valvata magasiaitu. ( külatalupojad varusid ühiselt nn magasi vilja et elada rasketel aegadel. Tegelda vaestega külakorda või vaesemaja - - Paljud põõrdusid varsti tagasi, sest paremat elu enamasti eest ei leidnud. Kolonistidele oli lubatud tasuta maad, külvi vilja ja mitmeaastast maksuvabastust. Tegelt vajas riik rahvast ääremaade asustamiseks ja venestamiseks
Nimed oli enamasti saksapäraselt sest nimed panti mõisnike poolt, kuni nimede eestistamiseni 1930a teisel poole. Talurahva omavalitsus Mõis- halduspiirkond mis hõlmab nii mõisa kui ka külamaad. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Vallakogukond- 19saj tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. Vallakohtud- koosneisd 3liikmest kellest 1nim mõisnik, teised valisid enda hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu ja varanõudeasju, nõudsid sisse makse ja koormisi ning karistasid üleastumiste eest. 1820 hakati vallakohtuid nim kogukonnakohtuteks. Ühisvastutus oli magasivilja varumise eest- tuli ehitada magasiait- mõsnikul ainult järelvalveõigus. Kogukond pidi muretsema ka vaestehoolekande eest