Interferents- füüsikaline nähtus, kus kahe(või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. (kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist).Avaldumine: Newtoni rõngad ja värviline õlikile veepinnal; jääkiht veepinnal, kuhu paistab päike peale. Rakendused: kauguste mõõtmine interferomeetritega; optikatööstuses valgusfiltrite valmistamine(optika selgendamine) Interferentsi miinimum- vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. (Samas punktis kohtuvad ühe laine maksimum ja teise laine miinimum.) Interferentsi miinimumi tingimus:lained liitumisel nõrgendavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. =(2k+1)*/2 (enda konspektis on mul sulgudes 2k-1, kuid netis oli 2k+1, niiet ma ei tea kuidas õige on:D) Interferentsi maksimum- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumis...
3. Massidefekt, seosenergia, eriseosenergia mõisted ja valemid. Massidefekt iga tuuma seisumass on alati väiksem kui teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa. mp prootoni seisumass mn neutroni seisumass M = Z · m p + N · mn - M t mt tuuma seisumass Seosenergia on energia, mida tuleb kulutada, et lõhkuda tuum üksikuteks osakesteks. (1MeV) E = M · C 2 Eriseosenergia on ühe tuumaosakese seosenergia. E Er = A 4. , , lagunemine. Kuidas ja millal tekivad, võrrandid. lagunemine tekib siis, kui on rikutud I. stabiilsuse tingimust A Z X 24 He+ ZA--42Y lagunemine tekib siis, kui on rikutud III. stabiilsuse tingimus A Z X -10 e+ Z +A1Y lagunemine tekib siis, kui on täitmata II. stabiilsuse tingimus A Z X + ZAX 5
1 H 1 H 10 http://phet.colorado.edu/et/simulation/isotopes-and-atomic-mass Aatommass Aatommass mõõdetakse aatommassiühikutes (u) 1 u = 1,66 1027 kg (see on 1/12 süsiniku aatomi massist) Meenutame: E = mc2 c = 3 108 m/s 1eV = 1,6 1019 J 1MeV = 1,6 1013 J 11 Tuumajõud Tuum, prooton ja neutron pole kõvad kehad. Prootonid ja neutronid püsivad koos tänu tõmbejõududele. Prootonite vahel valitsevad tõukejõud. Neutronite vahel elektrilisi jõude pole. Tuumajõud on jõud, mis hoiavad prootonite ja neutronite tuumas koos. 12 Tuuma ehitus Tuum on kihilise ehitusega Tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemel
elektrienergia tootmiseks määratud tööstuslikes seadmetes. 2) Vesi-vesireaktor tuumareaktor, milles neutroniaeglustiks ja soojuskandjaks on tavaline destilleeritud vesi. See võimaldab ühesuguse võimsuse korral saada veidi rohkem plutooniumi kui teised reaktorid. 3) Kiirete neutronitega reaktorid tuumareaktorid, milles tuumkütuse (tugevasti rikastatud uraani-235 ja plutooniumi-239) lõhustumist põhjustavad kiired neutronid, mille energia on 1MeV või üle selle. Need reaktorid ei sisalda aeglustit. Neil on tavaliselt väikesed mõõtmed, kuid nende laadimiseks kulub palju kütust. 4) Vahepealsete neutronitega reaktorid tuumareaktor, milles uraanituumade lõhustumist põhjustavad nn vahepealsed neutronid, mille energia on 0,1keV kuni 0,1MeV. 5) Aeglaste (soojuslike) neutronitega reaktor tuumareaktor, milles tuumkütuse lõhustumist põhjustavad peamiselt aeglased neutronid. Nendes kasutatakse aeglusteid (vett, grafiiti, rasket
TUUM TUUM energiat 200 MeV iga tuuma kohta Uraani ahelreaktsioon Uraani on looduses kaks isotoopi uraan 235 ja uraan238,kusjuures uraan 235 on sellest ca 0,7% Uraan 235 tuumad lõhustuvad nii aeglaste (soojusliikumise kiirusega) kui kiirete neutronite mõjul, uraan 235 on hea tuumakütus Uraan 238 lõhustub ainult kiirete(E>1MeV) neutronite mõjul. Selliseid neutrone on 60%, ca iga viies nendest põhjustab uraan 238 tuuma lõhustumise. Ahelreaktsiooni ei teki.(0,6·0,2 = 0,12 seega lõhustub ainult väike osa) Tuumapomm Ahelreaktsiooni tekkimiseks on vajalik teatud kriitiline mass ainet. kriitiline mass Kui aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis k=1 ja reaktsioon toimub muutumatu kiirusega. Kui aine mass ületab kriitilise massi, siis k>1 ja toimub plahvatus
mp prootoni seisumass, mn neutroni seisumass, Mt tuuma seisumass Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. E = M c 2 E seoseenergia, M massidefekt, c - valguskiirus Eriseoseenergia E on seoseenergia nukleoni kohta. Eriseoseenergia ühik on 1MeV. A Tuumareaktsioonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub.
mp prootoni seisumass, mn neutroni seisumass, Mt tuuma seisumass Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. E = M c 2 E seoseenergia, M massidefekt, c - valguskiirus Eriseoseenergia E on seoseenergia nukleoni kohta. Eriseoseenergia ühik on 1MeV. A Tuumareaktsioonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub.
r- raadius 8. Nelja kordajaga võrrand. Reaktori kriitilised mõõtmed. Neutronite efektiivne paljunemistegur. Reaktiivsus. Neutronite peegeldi. Nelja kordajaga võrrand Neutronid ja difusioon tekivad ühekorraga. Vaatleme lõpmata suurt reaktorit, mis koosneb tuumakütusest ja aeglustist. Kütuseks on nõrgalt rikastatud uraan, N5 < N8. Olgu n1 esimese põlvkonna neutron, mille energia E ≥ 1MeV. Kiirete neutronite arv μ*n1, kus μ – kiirete neutronite paljunemistegur. ζ*μ*n1-kui palju neutroneid jõuab soojusliku liikumise kiiruseni, kus ζ – tegur, mis arvestab neutronite arvu vähenemisega. Neutronite arv e tuuma lagunemise määr - θ* ζ*μ*n1, kus θ – näitab tõenäosust, kui palju kaob neutrone kiirguse teel. Nim. soojuslike neutronite kasuteguriks. Selle tagajärjel tekivad teise põlvkonna neutronid. Reaktori „kriitilised mõõdud“ (puhta küuse korral):
Massidefekt on tuumas olevate nukleonide seisumasside summa ja tuuma seisumassi vahe. M=Zmp.+(A-Z)mn-Mt. Z prootonite arv, A massiarv mp prootoni seisumass, mn neutroni seisumass, Mt tuuma seisumass Seoseenergia on energia, mida laheb vaja tuuma taielikuks lohustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. E=Mc² E seoseenergia, .M massidefekt, c - valguskiirus Eriseoseenergia on seoseenergia nukleoni kohta. E/A Eriseoseenergia uhik on 1MeV. Tuumareaktsioonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmojus elementaarosakeste voi teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lahteproduktide seisumasside summa on suurem lopp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Ahelreaktsioon raskete tuumade lohustumine aeglaste neutronite toimel Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks.
poolt tekitatud ionisatsioonide ruumiline paigutus vägagi erinev. Simulaatori abil on võimalik erinevate osakeste võimalikku teekonda iga ionisatsiooni eraldi täpikesega märkides nähtavaks muuta. Madala energiaga elektron (5keV), mis võiks olla liikuma radiodiagnostikas kasutusel oleva energiaga rö-footoni poolt, jätab õrna jälje. Ionisatsioone märkivad kohad sellel jäljel on hästi eristatavad, seega võime nimetada rö-kiirgust hõredalt ioniseerivaks kiirguseks 1MeV energiaga elektron, mis võiks olla liikuma pandud näiteks Co-60 eralduva gammakiirguse poolt, on veelgi hõredamalt ioniseeriv. Suurema energiaga elektronid liiguvad hõredamalt ioniseerides. Suure massiga laetud osakeste liikumine tekitab tiheda ionisatsioonide jada, seega võime neid kiirgusi nimetada tihedalt ioniseerivateks. Sarnaselt elektronidega liiguvad ka suurema energiaga prootonid hõredamat ioniseeride kui väiksema energiaga prootonid. Lineaarne energia ülekanne (LET)
annaabi.ee 
