48.Nõrk elektrolüüt- polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ioonidena); nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused 49.Dissotsiatsioonimäär- näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks 50.Soola hüdrolüüs- neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. 51.Molaarne kontsentratsioon- lahustunud aine moolide arv 1liitris lahuses; tähis c, ühik mol/dm3 52.Orbitaal- ruumiosa, kus elektronide leidumise tõenäousus on väga suur 53.Elektronvalem- aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutis, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides 54.Mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodiustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel Ühe ja sama aatomi vahel (nt O 2, N2, H2) 55
liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale tekke kohast. MANDRILIUSTIK- on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasamel. MÄGILIUSTIKUD- tekivad kõrgel mägedes, ülal pool lumepiiri. 2.Veeringe osad on: 1)aurumine 2)sademed 3)äravool Veeringe liigid on: 1) suur veeringe 2)väike veeringe 3.Maailmamere vett iseloomustab: 1)temperatuur, 92% veele langenud päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub. 2)soolsus, mis näitab 1liitris vees lahustunud soolade massi grammides. 3)tihedus, suurim tihedus on pooluste lähistel. 4)toodetud orgaaniline aine, fütoplanktoni hulk. 4.Maailmamere keskmine vee temperatuur on umbes 3,8 kraadi, pindmise veekihi temperatuur on pooluste lähedal negatiivne, kuni -1,8 kraadi, suurtes sügavustes umbes 4 kraadi. 5.Põhjapoolkeral on pinnakihi temperatuur 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Kuna: 1)maismaal ja maailmamerel on erinev vahekord.
48.Nõrk elektrolüüt- polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ioonidena); nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused 49.Dissotsiatsioonimäär- näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks 50.Soola hüdrolüüs- neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. 51.Molaarne kontsentratsioon- lahustunud aine moolide arv 1liitris lahuses; tähis c, ühik mol/dm3 52.Orbitaal- ruumiosa, kus elektronide leidumise tõenäousus on väga suur 53.Elektronvalem- aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutis, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides 54.Mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodiustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel Ühe ja sama aatomi vahel (nt O 2, N2, H2) 55
rohkelt mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi. Naatriumisisaldus on 36% väiksem kui tavalises valges peensoolas. Rose sool ei tekita südame veresoonkonnahaigusi ning on soovitatav kasutada just aneemiahaigetel (kõrge raua sisalduse pärast). Peetakse väärtuslikuks maitsvaks ja muidu kasulikuks soolaks (leevandab ka lihase- ja liigesevaegusi). 1.4.3 Meresool. Meresool pärineb soolasoodest ja veekogudest (90% maailma veest on soolane, 1liitris merevees on umbes 30 g soola). Meresoola võib saada suurema soolasisaldusega sisemeredest või soolajärvedest (Punane meri, Surnumeri, Suur soolajärv). Meresoola saadakse peamiselt merevee aurutamisel, päikeseenergia toimel, spetsiaalsetes vannides või tiikides. Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel ka sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse. Päikese ja tuule toimel aurustub vesi ja järgi jääb sool. Meresoola tooraine ja energiaallikas - vastavalt merevesi ja
annaabi.ee 
