3.2. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS Nafta · Kõige enam kasutatud energialiik · Peamine mootorikütuse tooraine · Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Mootorikütus Naftakeemia Ahjukütus Nafta transport mööda Nafta transport torujuhtmeid tankeritega Eelised Eelised Suurte kogustes, Suur kogust vedades kogused pole piiratud, odavam kiire, pole tööjõu mahukas
Nafta Sander Sisask Roman Tukmatsov G2KT Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv maavara. Peamiselt vedelate süsivesinike segu. Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis: süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%), hapnikust (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. Nafta töötlemine Küttegaas Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria-Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks
NAFTA ja MAAGAAS Tootmine, transport ja töötlemine Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis Põhiline koostis : C (82-87%) H (12-15%) S (1,5%) N (0,5%) O (0,5%) + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas Bensiin Naftakeemia
majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas Põlevkivi Leidub rohkesti Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Eestis. Väike kütteväärtus elektrijamades ei tarvitata (v.a Eesti) Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse peakäigule Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas Bensiin Naftakeemia Petrooleum Diislikütus Ahjukütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria- Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a.
ammutada sellised reservid tähistatakse kokkuleppeliselt tärminiga 1P. Maardlatest purskab olemasoleva surve tõttu välja kuskil 20-25% naftast. Kasutades muid tehnoloogiaid on võimalik kätte saada kuni 60% maardlas olevast naftast. 2014 aastal toodeti hinnanguliselt 84,95 miljonit barrelit päevas. Suurimad tootjad 2014. hinnang Venemaa 10,6 (14,05% maailma toodangust), Saudi Araabia 9,7 (, USA 8,45 miljonit barrelit päevas. 1barrel = 0,146toe=158,9873l *andmetesse suhtuda suure kriitilisusega OPEC Kütuse hinnakomponendid Eestis: Bensiin hinnaga 1 kütuse maailmaturu hind ja müüja kulud+ kasum 41% maksud 59% Diiselhinnaga 1 kütuse maailmaturu hind ja müüja kulud+ kasum 44% maksud 56% Nafta hind theguardian.com http://www.marketoracle.co.uk Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeeriumi ennustus IEA's World Energy Outlook Report (IEA 20042008) põhinev hinna prognoos. Kjell Aleklett http://www
annaabi.ee 
